Harku-Lihula-Sindi uue kõrgepingeliini asukoha üle on Saue vallas viimastel kuudel palju vaieldud. Kahe küla elanikud pöördusid õiguse saamiseks koguni õigukantsleri poole. Viimasel avalikul arutelul jõuti siiski kompromissile lähemale.
Probleem Eleringi kavandatava 330/110 kV elektriliini trassiga tekkis Saue valla põhjaosas, kus liin jookseb Hüüru ja Püha küla elamute vahetus läheduses. Pärast veebruaris toimunud liinitrassi teemaplaneeringu avalikku väljapanekut esitati planeerijatele mitukümmend avaldust, kus oli nii ettepanekuid kui vastuväiteid.
9. aprillil otsustasid Harju maavalitsuse ja Eleringi esindajad ning konsultandid teemaplaneeringut Saue vallas muuta ning korraldada uued avalikud arutelud.
Harju maavalitsuse arengutalituse spetsialisti Alan Roodi sõnul tutvustati aprilli lõpus toimunud arutelul Saue valla elanikele uusi trassialternatiive ning kuulati ära elanike arvamus. „Ühtlasi võeti need arvamused ka aluseks, mille järgi alternatiive veel võimaluste piires täiendati,“ ütles ta. „Täiendused hõlmavad peamiselt nihutamisi olemasolevatest ja kavandatavatest elamutest kaugemale.“
Paremad variandid
Täiendatud variante käisid maavalitsuse esindajad sel kolmapäeval arutamas Saue vallavalitsuses. Saue vallavanema Andres Laiski hinnangul on uued trassivariandid kindlasti paremad. „Inimesi on rohkem kaasatud, arutelud on olnud sisulised,“ ütles ta. „Kõiki üksikhuve lõpuni nii suure planeeringu puhul kahjuks arvesse võtta ei saa, aga usun küll, et liigume jõudsalt optimaalsel suunal.“
Laiski sõnul saab lõpliku heakskiidu kinnitada siis, kui trassivariandid on kokku lepitud ja vallavolikogule tutvustatud. „Hetkel käib „peenhäälestus“,“ märkis ta.
Alan Roodi sõnul oli probleem trassi planeerimisse sisse kirjutatud juba sellega, et planeerimisel püüti võimalikult palju järgida olemaoleva liini trassikoridori. Kuivõrd praegu jookseb vaid üheahelaline liin (110 kV), uus õhuliin on aga kaheahelaline (110 ja 330 kV), siis tulevad suuremad mastid ning suureneb ka kaitsevöönd, seniselt 50 meetrilt 80 meetrile.
„Hüüru ja Püha külas on aga olemasoleva liini lähistel asustustihedus küllaltki suur, võrreldes kaugemate piirkondadega, mistõttu selles piirkonnas jäi kavandatava liini koridor paljude elamute lähedusse,“ selgitas Rood. „Ükski eluhoone ei jäänud aga kavandatava liini kaitsevööndisse ja seega ei olnud antud alternatiiv täielikult välistatud.“
Puudulik teavitamine
Teine probleem, mis Saue vallas planeeringu avalikustamisel välja tuli, oli ebapiisav elanikkonna teavitamine. Saue vallavanema sõnul tuli tõesti välja, et teavitamine oli puudulik, kuigi protsessi kajastasid nii Saue vallaleht kui valla veeb. „Üks põhjus võis olla selles, et protsess oli olnud pikk ja tähelepanu teemalt seetõttu hajunud,“ pakkus ta. Samas pole tema sõnul võimalik kõiki puudutatud isikuid personaalselt informeerida ja seetõttu leidub ikka keegi, kes pole asjade käiguga piisavalt kursis.
Üks asi, millele Saue valla elanikud veel tähelepanu juhtisid, oli planeeringu käigus tehtud viga. Nimelt ei kattunud uue elektriliini teemaplaneering Harju maakonnaplaneeringus määratud asukohaga. Selle küsimusega pöördusid Hüüru ja Püha küla elanikud ka õiguskantsleri poole.
Alan Roodi sõnul ei olnud tegu hooletuse või ükskõiksusega, vaid Kiisa avariielektrijaama rajamisega. Nimelt nähti 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus ette, et Harku-Lihula-Sindi 330 kV kõrgepingeliin suundub Harkust Kiisale ja sealt edasi Lihula suunas. Mullu valmis Kiisal aga avariielektrijaam. Seega tuleb riske hajutada ning Harku-Lihula-Sindi liin Kiisalt mööda viia. „Kui Kiisa alajaam peaks mingil põhjusel rivist välja minema, siis oleks siinse piirkonna toide oluliselt häiritud, kuna nii avariireservjaam kui rahvusvaheline välisühendus ei saaks meid sel juhul varustada,“ selgitas Rood.
Sama märgitakse ka Eleringi selgituses, kus on kirjas, et „süsteemi turvalisuse kaalutlusel ei tohi kahte väga olulist 330 kV süsteemielementi (avariireservjaam ja rahvusvahelise transiitliinid e Harku-Lihula-Sindi liin) ühendada ülejäänud süsteemiga ainult läbi ühe sõlmpunkti (Kiisa – M.T.), sest Kiisa alajaama ulatuslik rike oleks sel juhul süsteemi stabiilsusele väga kõrge risk.“