Üha enam on laste ja noorte igapäevaelu koondunud särava ja kergesti lummava ekraani taha. Nutiseadmed on tänapäeva maailmas olulisel kohal, kuid ära ei tohi unustada seda, mis on meie ümber.

Huvi tekitamiseks on tähtis võimalikult heade ja toetavate tingimuste loomine, et lapsed saaksid ka otse maailma avastada. Suure töö saavad ära teha vanemad, kellel on võimalus oma lapsi loodusesse viia, kasvõi linnaparki. Kõige tõhusamat keskkonnateadlikkuse kasvu võibki oodata looduses liikumisest, kõigepealt oma koduümbruse ja seejärel juba kaugemate kantide tundmaõppimisest.

„Jutt sellest, et loodust on vaja hoida, ei ole kaugeltki piisav. Väikest last on vaja suunata, et ta õpiks märkama, võimaldada talle isiklikke kogemusi erinevate meelte abil, anda piisavalt aega uurida ja avastada,“ räägib keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Piret Eensoo.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Piret Eensoo kutsub üles osalema erinevates harrastusteaduse projektides. Foto erakogu 

Kooliõpilane saab lisaks vabal ajal avastamisele koguda teadmisi nii koolitundidest kui raamatutest, käia looduskeskustes ja matkata loodusradadel, kuulata teadlasi ja teisi tarku inimesi, küsida, mõelda, arutleda ja panna niiviisi oma maailmapildi tükikeste kaupa kokku. Sel moel, järjepidevalt põhjalikumaks minnes on lootust lõpuks päriselt aru saada, kuidas loodus toimib, missugune on meie enda valikute tagajärg ja mõju kogu süsteemile.

Kui see arusaamine on olemas, et meie ise oleme ka osa loodusest, siis on üsna enesestmõistetav ka loodushoiuni jõudmine. Loodushoid ei pruugigi alati olla millegi tegemine, alustada võib hoopis tegematajätmisest. Kindlasti on üks olulisi oskusi õppida vahet tegema tegelike vajaduste ja soovide vahel. See on keeruline nii lapsele kui ka täiskasvanule.

Huvi tõstmine läbi nutiseadme

Selleks, et suunata lapsed nutiseadmest eemale, on vaja neid õpetada või suunata uuesti märkama maailma väljaspool seadet ja suhtlema ekraani vahenduseta. Kui laps on juba pisikesena avastanud, et looduses on alati midagi toimumas, ei pruugigi tekkida liiga suurt huvi nutiseadme vastu ega ka vajadust last ja nutiseadet lahutada. Kui aga ekraan tõmbab tugeva jõuga, siis võiks proovida pöörata seade oma kasuks tööle ja seda kasutada loodushuvi tekitamiseks.

Lapsi tuleb suunata märkama ja suhtlema ekraani vahenduseta. Fotod Kelly Sikkema, unsplash.com 

Kõige lihtsam moodus, mis on ka väiksematele jõukohane, on pildistamine. See õpetab ümbritsevat märkama ja on lootust, et tekib ka huvi teada saada ja hiljem järele uurida, kes või mis on pildile püütud ning kuidas ta kasvab, millest toitub jne. Võimalus on mängida erinevaid fotojahi mänge, suunata linde, taimi, loomi fotole jäädvustama. Veel saab kasutada nutiseadmetele mõeldud rakendusi erinevate linnulaulude, loomajälgede ja taimede määramiseks.

Õppematerjalid veebis

„Oma märkamisi saab sõpradega jagada, aga saab ka osaleda erinevates harrastusteaduse projektides. Harrastusteadlastele järelkasvu kasvatav projekt „Tere, kevad!“ on koolidele kindlasti ammu tuttav, aga ka nurmenukuvaatlused, kahepaiksete seire, mitmesugused linnuvaatluspäevad ja muu taoline on juba üsna noorele inimesele jõukohane, samuti on see üks hea võimalus veeta aega looduses koos pere või sõpradega,“ kõneleb Eensoo.

Ka veebiviktoriinid on üks võimalus. Keskkonnaamet on koostanud veebiviktoriine näiteks kevadekuulutajate, seente, vee-elustiku ning meiega koos elavate pisikeste „kaasmajaliste“ kohta, aga tutvustanud ka erinevate aastate „tegijaid“ ehk erinevate organisatsioonide valitud ja esile tõstetud liike, kellest parajasti rohkem juttu tehakse. Viktoriinidega saab tutvust teha malumang.ee lehel.

Kõige tõhusam loodusteadlikkuse tõstmine algab vabas õhus liikumisest. Foto Markus Spiske, unsplash.com 

„Covid-19 tõi kaasa distantsõppe ja meiegi pidime mõned oma tegevused veebi kolima. Nii sai meil kokku pandud e-õppematerjal „Kohtumine metsloomaga“, mis tutvustab metsloomade ja inimeste kohtumiste sagedasemaid põhjusi ning annab nendeks olukordadeks käitumisjuhised. See sari koosneb viiest videoklipist ning täiendavatest ülesannetest. Kuigi materjal on loodud kuuendatele klassidele programmiks „Kaitse end ja aita teist!“, siis tegelikult saavad sealt teadmisi ja juhiseid ka täiskasvanud,“ selgitab Eensoo.

Selleks, et suunata lapsed nutiseadmest eemale, on vaja neid õpetada või suunata uuesti märkama maailma väljaspool seadet ja suhtlema ekraani vahenduseta.

Looduses liikudes on kindlasti heaks abiliseks RMK rakendus „Loodusega koos“. Sealt leiab muuhulgas ka kaitsealadel liikumisega seotud piirangud. Kes aga soovib õues tegutseda nii, et vahepeal tuleb täita ülesandeid, võib otsida üles Avastusradade (avastusrada.ee) võimalused. Loodusesse minemiseks kohta valides võib eeltööd teha, uurides Eesti kaitsealasid tutvustavat veebilehte kaitsealad.ee.

Maikuu on looduskaitsekuu ja kõiki huvilised on oodatud osa saama erinevatest tegevustest. Looduskaitsekuu teemaks on loodus linnas ja kindlasti tasub silm peal hoida looduskaitsekuu veebilehel keskkonnaamet. ee/looduskaitsekuu, kuhu kogunevad peagi teemakohased ettevõtmised üle kogu Eesti.