Kõige enam otsitakse suvilaid hinnaklassis 40 000–80 000 eurot ja kõige tähtsam on Eesti inimesele veekogu lähedus.
Kuigi kallimate suvilate pakkumised võivad läheneda lausa 500 000 eurole, pakutakse Kinnisvara24 portaalis praegu ligi 700 maja või suvilat, mille hind jääb alla 80 000 euro.
„Harjumaal ja populaarsetes suvituspiirkondades tuleb suvila eest keskmiselt kõige rohkem raha välja käia. Hind oleneb nii asukohast, veekogu lähedusest, hoonete seisukorrast kui ka krundi suurusest. Väga nõutud ja kõrgelt hinnatud on luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga,” ütles kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Enamik vajab remonti
Ehituskaitse Büroo juhi Marko Sultsi (pildil) sõnul pole Eesti inimeste ootused suvilat ostes sama kõrged nagu aastaringseks elamiseks mõeldud kodu puhul. „Suvilaks sobib ka vähese soojapidavusega hoone, kus ei pea olema tingimata kõiki kaasaegseid mugavusi nagu põrandaküte, soe vesi, automaatne küttesüsteem või WC siseruumides,“ ütles Sults.
Marko Sults Suvilate kategooria on väga lai ning enne ostu soovitab ekspert endale täpselt selgeks teha, mida pakutakse, sest suvilaks nimetatakse Eestis nii nõukogudeaegseid suvilaprojekte, vanu taluhooneid kui ka viimastel aastatel populaarsust kogunud looduskaunites kohtades asuvaid väikemaju. Kinnisvara24.ee portaalis on hetkel müügil 249 kinnisvaraobjekti, mille sihtotstarve on suvila. Lisaks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringseks elamiseks ja need pakkumised leiab majade kategooriast, kus on müügil 2563 hoonet.
Müügis olevatest suvilatest enamik vajab kas värskendamist või kapitaalremonti, aga müüakse ka täiesti uusi ja heas korras suvilaid. Kõige enam suvilaid on müügil Harjumaal, maakondadest järgnevad Ida-Virumaa, Raplamaa ja Pärnumaa. Vaid üht suvilat pakutakse Valgamaal ja Hiiumaal pole Kinnisvara24 portaalis hetkel müügil ühtki suvilat.
Vanemat suvilat ostes tuleb eksperdi sõnul välja selgitada, kuidas on lahendatud tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteem, ka elektrikilbi, kaablite, pistikute ja lülitite seisukord tuleb enne ostu põhjalikult üle vaadata, sest see võib nõuda kohest rahalist investeeringut.
Suvilast on saanud teine kodu
Marko Sultsi sõnul tekkis koroonapandeemia ajal trend, mis püsib tänaseni – distantstöö võimaluse tõttu soovitakse suvilat kasutada aastaringselt teise koduna. „Aastaringseks kasutamiseks mõeldud maakodule on juba kõrgemad ootused – on väga levinud, et sinna paigaldatakse kütmiseks soojuspump, kraanist peab tulema soe vesi ja sanitaarruumid renoveeritakse kaasaegseks,” ütles Sults.
Enne ostu planeerimist soovitavad eksperdid välja selgitada, kas suvila ja selle tehnosüsteemid on rajatud seaduslikult või on tegu omavolilise ehitise või ümberehitusega. Paljud nõukogudeaegsed suvilad on rajatud postidele, mis tähendab, et hoonel puudub monoliitne maa-alune kandekonstruktsioon.
„Probleemiks võib osutuda ka seinte ja lagede konstruktiivne osa, mida ei ole ilma olulisi ümberehitustöid teostamata võimalik soovikohaselt soojustada. Kuigi ostjal on sageli ootus, et suvilast saab lihtsa vaeva ja vähese kuluga ehitada aastaringseks elamiseks sobiva ökonoomse elamu, siis meie kogemus seda ootust kahjuks ei toeta,“ hoiatas Sults.
„Kuigi ostjal on sageli ootus, et suvilast saab lihtsa vaeva ja vähese kuluga ehitada aastaringseks elamiseks sobiva ökonoomse elamu, siis meie kogemus seda ootust kahjuks ei toeta.“
–Marko Sults
Urmas Uibomäe tõi välja, et kuigi kinnisvaraportaalis on suvilakuulutusi üle terve Eesti, siis ostjate lemmikuks on ikka teada-tuntud suvituspiirkonnnad. „Kõige enam otsinguid tehakse Pärnu, Haapsalu, Võsu ja Kaberneeme suvilatele. Pealinna läheduses on populaarsed piirkonnad Laulasmaa ja Kloogaranna. Lõuna-Eestis soovitakse suvilat Setomaal, aga ka teistes looduskaunites kohtades,“ ütles Uibomäe.
Uibomäe sõnul on Eesti inimestel veel üks kindel eelistus: suvila võiks asuda veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, järv või jõgi. „Portaali otsingutest näeme, et huvi on privaatsete kinnistute vastu, kuhu saaks rajada maja oma soovide järgi ja nii, et naabrid jääksid kaugemale. Aga sellest veelgi olulisem on veekogu lähedus,” kõneles Uibomäe.
Sellise 10-ruutmeetrise suvila saab Paldiskisse osta 18 000 euro eest. 
Kaasiku külla saab 37 500 euroga osta 30-ruutmeetrise suvila. 
75 000 euroga saab osta 3-toalise 41-ruutmeetrise 1976. aastast pärit kivimajakese Saku valda, Metsanurme külla. 
