Juba kaheksas avatud talude päev toimub sel aastal 23. ja 24. juulil. Külastajatele avab ukse veidi üle 300 ettevõtte ja talu. Tavapärasest vähem osaleb talusid Pärnumaal, see-eest on neid rohkem registreerunud Rapla-, Põlva- ja Järvamaal.
Tänavusel, juba traditsiooniks saanud avatud talude päeval avavad oma uksed paljud talud ja ettevõtted üle Eesti. „Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub,“ lisas minister.
Harjumaal on sel ajal uksed avanud veidi üle 40 talu. Selle suure hulga seas on igaühel oma tegu ja nägu.
Kaarti, millelt saab talude asukoha ja tegevuse kohta infot, sel aastal trükisena välja ei anta ning vajaliku nimekirja saab avatud talude veebilehelt avatudtalud.ee. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast.
„Avatud talude päeval on osalejate seas uusi tulijaid 65, mida on juba üle kümne rohkem, kui eelmisel aastal. 80% taludest avab oma uksed nii laupäeval kui ka pühapäeval. Sel aastal on talude rohkusega üllatanud Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud majapidamisi. Silma paistab, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea on maal elada ja mida kõike seal ette saab võtta,“ ütleb Alex-Sander Puhm, maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik. Talud on väga mitmesugused ja avastamisrõõmu jagub kindlasti igas vanuses külastajale.
Ainuüksi Harjumaal avab sel ajal uksed veidi üle 40 talu. Selle suure hulga seas on igaühel oma tegu ja nägu. Mitu neist tegeleb marjakasvatusega, loomadega, käsitööga. Mõned pakuvad peale selle oma tooteid, nagu näiteks looduskosmeetika, küünlad, metallist ja puidust esemed. Teiste seas leidub ka veinitalusid ning meiereisid, ajaveetmiseks pakutakse näiteks ekskursioone ja ratsutamist.
Kuna huvi on kasvanud ja tegemist on suursündmusega (kuigi külastuste arvud taludes on ulatunud 100-st kuni 5500-ni), siis sündmus on üha enam ka maanteeameti, valla ja teiste seotud asutuste kõrgendatud tähelepanu all, et ei oleks häiritud liiklus ega avalik kord. Rõhutatud on ka keskkonnahoidu, et tarvitataks korduvkasutatavaid nõusid, sorteeritaks prügi ning pruugitaks rohkem kaevu- ja kraanivett. Kõige parem oleks, kui inimene võtaks kaasa oma toidu- ja jooginõud.
Nagu igal aastal, palutakse ka seekord säästa oma lemmiklooma ja jätta ta koju, et taluloomade stressitaset mitte suurendada ja õnnetusi ära hoida.
Talud paluvad meeles pidada!
Avatud talude päeva veebileht kutsub üles ka talurahvaga suhtlema ning küsimusi esitama, et saada paremini teada, kuidas maaelu käib ja kuidas Eesti toit lauale saab. Samuti tuletatakse meelde, et tuju saab rikkuda vaid ilmastiku jaoks ebasobiv riietus, seega on arukas ennast varustada kummikute ja vihmariietega. Kindlasti palutakse kaasa varuda ka sularaha. Olgugi, et talude külastused ei ole tasulised, võib programmis leiduda ka tasulisi tegevusi ning mitmest talust saab soetada nii söögipoolist kui ka käsitööd. Järgi kindlasti talurahva soovitusi parkimise osas ja küsi luba, kui soovid taluloomadele midagi süüa pakkuda. Austusest pererahva vastu vii ennast kurssi ajakavaga. Ära kiirusta talust tallu, vaid võta aeg maha ning hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taludele, kes oma kiires elus sinu jaoks aega leiavad.
2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, põllumajandusuuringute keskus, põllumajandus-kaubanduskoda ning talupidajate keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leaderi tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist.