Näitus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ Eesti arhitektuurimuuseumis püüab esmakordselt anda ülevaate rikkalikust Eesti puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist. Keskendutakse neile hoonetüüpidele, mis muutsid puhkamise nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavaks. Näha saab asutuste puhkebaase, kalastus- ja jahibaase, laagreid ning loomulikult individuaalsuvilaid.
ENSV-s puhkamise aja näituse kuraatorid on muuseumi direktor Triin Ojari ning Eesti kunstiakadeemia vanemteadur Epp Lankots.
Teaduri sõnul puhati loomulikult varemgi ehk vabariigi aastatel ning ka Tsaari-Venemaal. Aga see ei olnud 19. sajandi ja 20. sajandi alguses laialt kättesaadav. “Privileeg oli aadelkonnal ja hiljem kodanlusel. Palgatööline ei jõudnud endale suvemaju ehitada või kuurorti sõita,” ütleb Lankots.
Suurem uute suvilate ning puhkemajade ehitamise aeg algas 1950-ndate lõpus. Varem piirduti suuremas osas vanade ülevõetud villade, sanatooriumite ja puhkekodude-hotellidega. Süsteemne puhkevõimaluste arendamine algas aga alles koos Hruštšovi aja sulaga. “Kahjuks on sellega koos käinud nähtused ehk suvilad ja asutuste puhkebaasid (k.a saunad) praktiliselt uurimata. Arhitektuuriajaloolased on käsitlenud vaid sanatooriumite hooneid,” ütleb Lankots.
Helilooja Jaan Kohale kuulunud suvila Laulasmaal, Helikülas. Esimene suvilate ehitamise kampaania algas suuresti Harjumaalt, toonasest Harju rajoonist. Veidi enam, kui 60 aastat tagasi propageeriti suvilate rajamist Kakumäele, Rannamõisa, Kloogaranda ja toona Harju rajooni kuulunud Muugale ning Mähele.
Tippmehed ja tüüpprojektid
Suvemaju projekteerisid Eesti tipparhitektid ning käiku läks väga palju eriprojekte. “Arvasime, et on paar tüüpi ja sellega asi piirdub. Aga ei ole, sest suvilad on tegelikult üks huvitavam kui teine,” ütleb Lankots. Nii on Lohusalus ja Helikülas ehitatud palju kultuurirahva suvemaju. Enamus neist on tänaseni heas korras. “Kloogarannas on mitu Udo Ivaski kavandatud suvilat. Samuti Peeter Tarvase kavandatud hoone,” loetleb teadur. Hindrek Piiber projekteeris suvilaid Rannamõisa. Sealsamas asub ka Voldemar Herkeli projekteeritud suvilaid.
Loomulikult olid olemas ka tüüpprojektid. 1960-ndatel hakkasid metsamajandid tootma nn saun-suvilaid, millest kõige tuntum on Simo.
“Neid püstitati sadu nii Harjus kui ka mujal. Hiljem seda täiendati ehk muudeti katusealune kõrgemaks ja saadi niimoodi teine korrus. See andis võimaluse hiilida normidest kõrvale,” teab Epp Lankots.
Kahjuks on suvilad ja asutuste puhkebaasid praktiliselt uurimata. Arhitektuuriajaloolased on käsitlenud vaid sanatooriumite hooneid
Arhitekt Nikolai Kusmin projekteeris seeriatootmisse läinud suvila S-2, mis sai tuntuks isegi Moskvas. Selliseid suvilaid ehitati näiteks Muugale ja Mähele. Järvakandis oli tehas, mis valmistas puitkilpidest suvilaid. Püsti pandi neid aga mujal, nt Rannamõisas on siiani säilinud üks näide.
“Projektide saamiseks toimusid ka arhitektuurivõistlused, mida peeti kolm. Kataloogid ilmusid peale 1966. aastat veel 1979 ja 1982. 1985 toimus küll ka veel viimane, neljas tüüpprojektide konkurss, aga selle tulemustest kataloogi ei ilmunud, vaid need anti eraldi lehtedena välja,” selgitab Lankots.
Õigel asutusel oli puhkebaas
Eraldi kategooria on asutuste puhkebaasid, kalastus- ning jahimajad ja saunad. Näiteks 1970-ndatel koostati ENSV ettevõtete puhkeasutuste suur generaalplaan, mis on näha ka näitusel.“Harjumaal on asutusi väga tihedalt: Vihterpalu, Vasalemma, Klooga, Rannamõisa, Viimsi, Jõelähtme ja Kuusalu kant. Sisemaal Kiisa ja Kose kant,” ütleb teadur.
Kokku oli Eestis aastaks 1990 ehitatud 360 asutuse puhkebaase. Sanatooriume oli vaid kaks ja riiklikke puhkekodusid üheksa.
Kuusalu kolhoosi saun Põhja külas. Seal filmi muuhulgas “Naine kütab sauna”. Fotod Eesti Arhitektuurimuuseum Sarnaselt suvilatele projekteerisid ka puhkemaju Eesti tipparhitektid. Harjus on väga stiilne näiteks aastal 1965 projekteeritud ja kaks aastat hiljem valminud Tööstusprojekti Salmistu kompleks. Sellest on sälinud peahoone, saun ja kaks magalahoonet. Autor on Kalju Valdre. Aegviidus asuva Harju KEK-i puhkekompleksi kavandas Toomas Rein.
“Loksa lähedal on heas korras Autoremondi katsetehase baas. See oli noore Andres Alveri üks esimesi töid. Puhkebaase kavandasid Voldemar Herkel, Henno Sepmann ja teised arhitektid,” seletab Lankots.
Lisaks kerkis ENSV ajal Harjumaale mitmeid kämpinguid. “Rannamõisas asus minu teada esimene toonase NSVL-i kämping. Selle arhitekt on Ülo Stöör, kes sai tellimuse vist ERKI viimase kursuse tudengina,” teab naine.
