Eesti elanikud reisisid mullu Eesti-siseselt 8% ja välismaale 2% rohkem kui aasta varem. Populaarsemad välisreisi sihtkohad olid Soome, Läti ja Rootsi; sisereise tehti enim Harju, Tartu ja Pärnu maakonda. Kasvasid ka turismiettevõtete käibe- ja kasuminäitajad.

Statistikaameti värsketel andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal kokku ligikaudu 3,5 miljonit ööbimisega sisereisi, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Ööbimistega välisreiside arv jõudis 1,5 miljoni lähedale ja seda on 2% enam kui 2023. aastal.

Lisaks reiside arvule kasvab ka ööbimiste arv. 2024. aastal kasvas ööbimiste arv sisereisidel võrreldes 2023. aastaga 4% ja võrreldes 2019. aastaga lausa 8%. Välisreisidel veedetud ööde arv kasvas aga tagasihoidlikumalt.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas.

Populaarseimateks sihtkohtadeks on Soome, Läti, Rootsi, Hispaania ja Itaalia.

„Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Sisereise tehti 2019. aastal sama palju kui mullu – 3,5 miljonit.

Tööreise on rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul oli 2024. aasta turismisektori jaoks edukas.

„Siseturistide arvukuse kasvul on positiivne mõju regionaalsele ettevõtlusele. Siseturist kulutas 2024. aastal ööbimisega sisereisi kohta keskmiselt 184 eurot, mis on 3% rohkem kui 2023. aastal ja 39% rohkem kui 2019. aastal,“ ütles Michelson.

Eriti suur kasv on olnud tööreiside puhul. 2024. aastal kulutas siseturist ööbimisega tööreisile keskmiselt 226 eurot, mis on 22% rohkem kui 2023. aastal ja lausa 58% rohkem kui 2019. aastal. Eesti elanike kulutused ööbimisega välisreisile kasvasid tagasihoidlikumalt.

2024. aastal kulutas Eesti inimene ööbimisega välisreisile keskmiselt 1102 eurot. See on 2% rohkem kui 2023. aastal ja 33% rohkem kui 2019. aastal. 1102 eurost läks ligikaudu 380 eurot transpordile, 342 eurot majutusele, 233 eurot toitlustusele ning ülejäänu meelelahutusele ja ostudele.

Reisitakse naabrite juurde või soojale maale

Eesti elanikud eelistavad reisida kas meie naabrite juurde või Lõuna-Euroopa sooja kliimaga riikidesse. Euroopa Liidu riigid moodustavad endiselt 73% Eesti elanike välisreisidest. Populaarseimateks sihtkohtadeks on Soome (11% ööbimisega välisreisidest), Läti (11%), Rootsi (7%), Hispaania (7%) ja Itaalia (6%). Suurima kasvu võrreldes 2023. aastaga tegi Rootsi, kus Eesti elanike ööbimisega välisreiside arv kasvas 48%, millele järgnevad Hispaania (32%) ja Leedu (14%).

Siseturismi kasv kajastub ka Eesti ettevõtete majandusnäitajate paranemises, mida toetab ka välisturistide ööbimiste arv. Statistikaameti andmetel ööbisid välisturistid 2024. aastal Eestis 9% rohkem kui 2023. aastal.

Tallinn sai turismiauhinna

Tallinna turismiosakond esitas konkursile „Green Destinations Top 100 Story Awards“ loo „Laulvast revolutsioonist jäätmete vastase revolutsioonini: kuidas me muutsime jäätmevabaks oma rahvusliku suursündmuse“, mis käsitleb laulu- ja tantsupeo püüdlusi tuua ürituse organiseerimine keskkonnasõbralikele alustele. Tänu sellele jäi möödunud laulupeol kasutamata üle poole miljoni ühekordse nõu ja välditi enam kui 3,5 tonni plastjäätmete tekkimist. Ka tänavune laulu- ja tantsupidu „Iseoma“ korraldatakse kestlike põhimõtete järgi.

Sihtkohad üle maailma esitavad sellele konkursile oma lugusid, et suurendada nähtavust ja atraktiivsust kestlikkusele orienteeritud turistide ning valdkonna professionaalide seas. Auhind aitab kaasa Tallinna arendamisel atraktiivsemaks sihtkohaks. Pealinn on taotlemas ka kestliku sihtkoha sertifikaati. →

KUIDAS ARENDADA TURISMI

Turismi pikk vaade 2025–2035

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel aastatel 2023–2024 valminud „Turismi pikk vaade 2025–2035“ on Eesti turismi keskpikk strateegiline ja laiapõhine arengudokument, mille kohaselt on meil visiooni – Eesti on aastal 2035 tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi panus majandusse on kahekordistunud – teostumiseks vaja:

• kasvatada kõrgema lisandväärtusega turismi, eelkõige äriturismi osakaalu, sidudes Eesti turismi digiriigi kuvandiga ja tekitades huvi külastada maailma üht juhtivat digiühiskonda;
• kasvatada oluliselt Eesti kui turismisihtriigi tuntust teadlike ja vastutustundlike külastajate seas, kasutades nutikalt tulevikutehnoloogiate võimalusi;
• teha arenguhüpe turistide liikumisvõimaluste, toodete ja info digitaalse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas, arendades meie eripäraks uuenduslik liikuvusinfo ja transpordilahendused, nende kättesaadavus ja kasutusmugavus;
• toetada tugevate turismitoodete arendamist tõmbekeskustest väljaspool autentseteks kogemusteks ja ootusi ületavaks külalislahkuseks. Seda toetab tugev piirkondlik turism, mida võimestavad turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonid;
• tõsta turismisektori mainet hinnatud tööandjana, investeerides suuremat lisandväärtust loovasse haridusse ja oskuste arendamisse ning kohandades ärimudeleid vastavalt tööjõuturu olukorrale;
• tagada laiemalt avaliku sektori kui võimaldaja roll turismi arengus, analüüsides ja arvestades riigi poliitikaotsustes turismimajandusele tekkivaid mõjusid ning tagades ettevõtjatele konkurentsivõimelise tegutsemiskeskkonna;
• luua tugev ja nutikas turismimajandus üle Eesti, tagades, et turismiettevõtja on ettevõtlusteadlik, kestlik, tehnoloogiat ja digitaliseerimist kasutades efektiivne ning loob uudsed ärimudelid ja eripärased turismi­tooted.

HEA TEADA

Reisimise kümme tulevikutrendi

Globaalne reisibüroo Escapes Elite toob välja kümme määravat trendi, mis kujundavad reisimise tulevikku.

Kestlik reisimine: keskkonnasõbralike transpordivõimaluste valikuvõimalus, kohalike ettevõtete ja kogukondade toetamine, vabatahtlik töö looduskaitseprojektidel jne.

Diginomaadid: kaugtöö muutumisega normiks valib üha enam inimesi töötamise reisimise ajal, pidades oluliseks elamiskulude, turvalisuse ja elukvaliteedi koosmõju.

Tervise ja heaolu eesmärgil reisimine: tegevused ja kogemused, mis tõstavad reisijate vaimset ja füüsilist tervist – ühenduse taasloomiseks sõprade, pere, partnerite või lastega, samuti kasvavat keskendumist unele ja enese heaolule, loodusturismile, digiseadmetest vabanemisele jms.

Aeglane reisimine: sukeldumine kohalikku kultuuri pikemaaegse viibimisega ühes sihtkohas ja sügavama sideme loomine külastatavate inimeste ja paikadega ning tähendusrikkamate kogemuste kogumine, kohalik-olemise tunnetamine.

Hüperpersonaliseerimine: teenuste või suhtluse kohandamine individuaalseteks ja personaliseeritud kogemusteks, tehis­intellekti ja masinõppe algoritmide kaudu kliendi käitumise ennustamine.

Hostelite areng: lisaks eelarvesõbralikule majutusele on neis elav sotsiaalne atmosfäär, unikaalne disain jne, mis pakub huvi seljakotiränduritest kuni digitaalsete nomaadideni. Lisaks on hübriidhostelid uus trend.

Liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR): AR-i kogetakse nutiseadmete kaudu füüsilise keskkonna täiustamiseks. VR pakub kogemust, kus kasutajad saavad valitud keskkonda iseseisvalt uurida ja tunnetada.

Toiduturism: kulinaarsed elamused on reisimisel muutumas peamiseks fookuseks. Reisijad on innukad avastama uusi maitseid ja kööke, osalema kokanduskursustel ning nautima autentseid kohalikke roogi.

Niši- ja vähetuntud sihtkohtade turism: reisijad otsivad tavapäratuid sihtkohti, et vältida ülerahvastatud turismimagneteid ning avastada ainulaadseid ja autentseid elamusi.

Vabatahtlikud programmid: turism pakub mitmesuguseid vabatahtliku töö liike, mida üha enam reisijaid ka otsib mõtestatud reisimiseks, sealhulgas õpetamine, keskkonnaprojektid, sotsiaalsed ja kultuuriprojektid, töötamine lastega jne.

Militaar- ja tööstuspärandi turism: kogenud reisijad on tüdinenud ühetaolistest puhkusereisidest ning huvituvad enam sihtkoha ajaloost ja eripärast.