Kui võrrelda malet spordialadega, nagu korv- või jalgpall, siis huvi malendite vastu on pehmelt öeldes tagasihoidlik. Rääkides mitme Harjumaa maleklubi eestvedajaga, kuuleb kui ühest suust, et lapsi küll on, aga neid, kes käivad regulaarselt maletamas, on kõigest 10–15.
Mitmete maleklubide eestvedajad kinnitavad, et Harjumaal on male pildis. Aktiivselt edendatakse malet näiteks Viimsis, Sakus, Sauel, Laagris ja Keilas, kus tegutsevad ka kohalikud male(-kabe)klubid.
Kuigi maleklubisid on mitmel pool, on tegelik olukord murettekitav. Laagri Male Arendamise ja Edendamise Keskus-Klubi eestvedaja Ardi Tedrema sõnul on male maakonnas hääbuvas olukorras. “Tänu Harjumaa Spordiliidule püsib aktiivsus kohalike vanade tegijate toel,” tõdes ta. Noori ei näi palju peale tulevat. “Püüdsin mõned aastad arendada malet Saue vallas, kuid noori ei tulnud nii palju, et oleks tekkinud n-ö kriitiline mass,” lisas Tedrema. Tema näeb Eestis male populariseerimise ülesannet Kolgata teena.
Norras on seevastu male populaarsem kui suusatamine. Eks suurt mõju avaldab siin noor male maailmameister, kelleks on norrakas Magnus Carlsen (sünd 1990).
Kuidas hoida huvi?
Kuigi koolides toimuvad maletunnid ja -ringid, on male eestvedajatel raske hoida lastes huvi üleval. “Noorte seis on selline, et alustatakse algklasside lastega, kuid paljud neist pudenevad male juurest ära kahe-kolme aastaga. Kas Viimsist, Sauelt või Sakust on mõni laps, kes on jõudnud täiskasvanute klassis pildile, sellele ma ei oskagi väga vastata,” rääkis Viimsi Maleseltsi Apones juhataja Margus Sööt.
Seevastu teab Saue Male-Kabeklubi eestvedaja Valjo Rattasep nimetada Saue maletajat Mihkel-Eduard Luudet (sünd. 1998), kes on jõudnud kiirmales Eesti reitingutabelis 1440. asetuseni. Kiirmale kõige kõrgema asetusega on aga Laagri Male Arendamise ja Edendamise Keskus-Klubist Tarvo Seeman, kes on 17. asetusega. Suurturniirid ja prestiižsemad võistlused toimuvad siiski tavamales, kus käikude tegemiseks on antud rohkem aega. Tavamales on samuti kõrgeima ehk 14. asetusega harjulane Tarvo Seeman.
Probleemid maleliiduga
Peale Eesti Maleliidu on olemas Eesti Male Toetusühing, mis asutati 2010. aastal. “Ühing on osaliselt ajendatud sellest, et ei olda absoluutselt rahul maleliidu tööga,” seletas Sööt, kes on ühingu esimees. Probleemiks on maleliidu eemaldumine täiskasvanute maletamisest. “Nad on justkui ainult noorte malega tegelev organisatsioon,” tähendas Sööt. Tema sõnul peaks maleliit edendama nii täiskasvanute kui ka noorte tegevust. Viimsi maleklubi loodigi eesmärgil, et võimaldada täiskasvanud malesõpradele klubilist tegevust, kus kord kuus mängitakse kohvikus malet.
Saue klubi eestvedaja Rattasepa sõnul on maleliidu ülesanne tegelda rohkem vabariiklikul tasandil, mistõttu võib maleliidu suhtumist hinnata rahuldavaks. Maleklubidel pole peale maleliidu mujalt abi küsida. “Viimastel aastatel olen taotlenud neilt raha treeningute-võistluste läbiviimiseks. Summad on olnud minimaalsed, 200-300 eurot,” lisas Rattasep.
Laagri maleklubi eestvedaja Tedrema on jällegi kriitilisem: “Maleliidu kui organisatsiooni osas on kõik talumatu.” Tema sõnul vajaks muutust nii juhatus kui viis, kuidas raha jagatakse.
Rahvusvaheline Maleföderatsioon kuulutas käesoleva 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Selle raames püüavad maleklubid olla rohkem nähtavad. Suured üritused on siiski alaliidu korraldada. Kohalikud klubid saavad Kerese aastale kaasa aidata. Samas loodetakse, et Kerese aasta toob rohkem mängijaid malendite taha.
ANDREI KOROBEINIK
Eesti Maleliidu president
Maleliidu alla kuulub pea 50 maleklubi. Klubisid on igas maakonnas ja neid on palju ka väiksemates kohtades. Igal aastal toimub Eestis mitusada malevõistlust.
Aasta 2016 on rahvusvahelise organisatsiooni FIDE poolt nimetatud Paul Kerese aastaks ja selle aasta raames toimub palju maleüritusi. Maleliit saab ideid Paul Kerese aasta tähistamiseks nii maleklubidelt kui ka eraisikutelt. Loodetavasti on sel aastal Eestis tavapärasest rohkem maleüritusi, mitte ainult Keresega tihedamini seotud Tallinnas, Narvas ja Pärnus.
