Inimesed on väga erinevad – leidub neid, kellele piisab rahuloluks koduses miljöös toimetamisest, kuid enamus meist vajab rahuloluks siiski sotsiaalset keskkonda enda ümber. Ka teadusuuringud kinnitavad, et aktiivne elustiil hoiab meid tervena ja elurõõmsana. Säilitades aktiivse elustiili pikenevad meie tervena elatud aastad.

Mida saab kohalik omavalitsus ära teha, et hoida eakate tervist ja seeläbi toetada elukvaliteeti ka kõrgemas eas? Alustada saab juba elukeskkonna planeerimisest – kuidas on planeeritud meie sotsiaalne taristu, kui hästi on see läbimõeldud ja kas vastab kogukonna vajadustele? Siinkohal on oluline tuua välja päevakeskuste ja muu avaliku ruumi sidusus. Uuringud on näidanud, et pensionile jäädes võib tunduda, et päevakeskustes käivad vaid väga vanad inimesed ja mina küll nii vana veel ei ole…

Viimsi raamatukogu on siinkohal heaks näiteks, mismoodi asutus töötab nö avatud kogukonna keskusena, kus eakad saavad oma huvitegevuseks (õmblusringid, raamatuklubi, bridžiklubi) ruume tasuta kasutada. Mõnikord on targem integreerida tegevused ühte juba toimivasse armastatud kooskäimiskohta, kui luua erinevaid sihtgruppidele mõeldud asutusi.

Vabatahtlik töö hoiab inimesed õnnelikumana

Toon välja ka ühe kitsaskoha, mis kindlasti vajaks omavalitsuse vaates koostöös riigiga parendamist. Täna puuduvad kohalikul omavalitsusel andmed pensioniealiste inimeste kohta, ülevaadet omame vaid neist, kes taotlevad toetust või mõnd teenust. Minu arvates on ülioluline koos pensionile jäämisega anda inimesele infot tugivõrgustikust, mida kohalik omavalitsus pakub, et inimene ei jääks tööelu lõppemisel isolatsiooni. See riskitegur tuleb välja Viimsi valla eakate vajaduste uuringus.

Viia inimene kurssi seenioridele mõeldud huviringidega, päevakeskuse tegevustega, toetustega ja igapäevaelu toetavate teenustega on ülioluline. See annab inimesele turvatunde, et tema peale mõeldakse ja abivajaduse tekkides on abi olemas. Samuti loob kiire integreerumine eakatele mõeldud tegevustesse uue sotsiaalse võrgustiku, mis omakorda on toeks uute olukordadega kohanemisel ja uues elukorralduses hakkama saamisel, milleks kindlasti pensionile jäämine on.

Isolatsiooni jäämine on üks suurimaid riskitegureid eaka tervise hoidmisel. Siinkohal on suureks abiks toetatud elamisega teenusmajad, mida aina enam omavalitsusi Eestis on asunud looma. Ka Viimsi unistab ühest sellisest.

Leian, et kaasamine mängib väga olulist rolli aktiivse elustiili juures. Tunne, et Sinu arvamus on oluline ja Sa oled ühiskonnale vajalik, on inimese üks baasvajadustest. Viimsi heaks näiteks kaasamise osas on Seenioride Nõukoja loomine, mis kord kvartalis käib koos ja arutab seeniorite eluolu puudutavaid olulisi teemasid.

Vabatahtlikud Taanis

Kaasamise all võib välja tuua ka vabatahtliku töö teema. Olen viimasel aastal selles valdkonnas kokku puutunud Skandinaaviamaade praktikatega. Näiteks Taanit külastades nägin, kuidas dementsete linnaku töösse oli kaasatud 40 vabatahtlikku. Pensioniealised olid kaasatud erinevatesse tegevustesse, viies läbi jalgrattaretke, käsitöötundi või lihtsalt vestlesid ja jalutasid linnaku elanikega.

On tõestatud, et vabatahtlik töö pikendab tervena elatud aastaid ja hoiab inimesed õnnelikumana, kui töö sisuks on teiste aitamine ja vabatahtlik tunneb, et tema panusest oleneb palju.

On tõestatud, et vabatahtlik töö pikendab tervena elatud aastaid ja hoiab inimesed õnnelikumana, kui töö sisuks on teiste aitamine ja vabatahtlik tunneb, et tema panusest oleneb palju.

Kindlasti on omavalitsus ka suunanäitajaks kogukonna väärtuste juurutamisel. Võiksime kogukonnana võtta eesmärgiks jõuda sinna tasemele, kus me hoolivas koostöös kasvatame oma lapsi ja toetame eakaid. Hea kogemus on meenutada ühest Rootsi linnakesest, kus linnapea rääkis, et nendel toimib sotsiaalsüsteem imehästi. Kui kohalik kaupmees märkab, et vanaproua, kes käib igal nädalal poes, ei ole sel nädalal tulnud, siis võtab ta ühendust kohaliku omavalitsusega, mille töötajad saavad kohe minna vaatama, kas tal on kõik hästi.

Suhtlus ja kehaline aktiivsus vähendavad depressiivsust

Soovin siinkohal tunnustada Viimsi Pensionäride Ühendust, kus on Viimsi piirkonnad ära jaotatud koordinaatorite (aktiivsete seeniorite) vahel, kelle ülesandeks on märgata, kuidas nende piirkonna eakatel läheb.

Viimane Viimsi eakate tervise pilootprojekt näitas, et regulaarne suhtlus ja korrapärane kehaline tegevus, näiteks võimlemine või kepikõnd vähendas kolme kuu jooksul depressiivsust 40% osalejaist. Need on olulised näitajad, sest tihtipeale räägitakse vaimse tervise muredest vaid noorte kontekstis, kuid sama tõsised on arvud üle elukaare. Paljud kannatavad neid üksinda ega julge väga tihti abi küsida.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et aktiivne elustiil, suhtlemine ja tunne, et Sinust hoolitakse ja Sa oled väärtustatud on meie tervise alustalad olenemata vanusest. Toetada oma kogukonna haavatavamaid sihtrühmi on meie kõigi ühine ülesanne ja mõnikord piisab vaid sellest, et ütleme oma eakale naabrimemmele tere ja küsime, kuidas tal läheb.

Loo autor, Viimsi abivallavanem Annika Vaikla.