Eesti seisab oma digivõimaluste poolest maailmas esirinnas ja selle alla kuulub ka võimalus oma hääl valimistel elektrooniliselt anda. Ükskõik, kas kodust või teisest maailma otsast.

Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilisel valimistel kasutusele e-hääletamine. Algas see kõik võimalusega e-hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2005. aastal. Toona oli e-hääletajaid kõigest 9317 ja nende osakaal jäi alla 2%.

Esimesed riigikogu valimised, kus sai e-hääletada, toimusid 2007. aastal ja selleks ajaks oli e-hääletajate arv juba kolmekordistunud. Iga aastaga on e-hääletajate osakaal tõusnud. 2011. aasta riigikogu valimistel oli e-hääle andjaid üle 140 000, 2015. aastal üle 176 000 ja 2019. aastal üle 247 000.

Naiste osakaal on e-hääletajate seas aasta-aastalt kasvanud. Viimastel kohalikel valimistel oli keskmine e-hääletaja 40. eluaastates naine. 54% e-häälte andjatest on naised ja 46% mehed. Eelmistel riigikogu valimistel oli e-hääletajate osakaal juba 43,8%.

Viimastel kohalikel valimistel oli kaalukauss veel üsna napilt pabersedelite kasuks – 587 000 hääletajast 273 000 valis e-hääletamise ehk e-hääletajaid oli 46,9%. Käimasoleval eelhääletamisel oli 1. märtsi seisuga ehk kolme päeva jooksul osalenud 17% valijatest ehk 163 726 inimest. Neist 37 295 hääletas pabersedeliga ja 126 431 elektrooniliselt. Tõsi, enamik valimiskasti juurde minevaid inimesi teeb seda valimispäeval – pühapäeval, 5. märtsil.

Kui e-hääletajate kasvutrend jätkub, on loogiline oletada, et juba käesolevatel riigikogu valimistel võivad e-hääled moodustada enamiku antud häältest. Seda arvab ka IT-ettevõtja Henri Laupmaa, kes kirjutas Facebookis: „Huvitav – paistab, et seekord tuleb rohkem elektroonilisi hääli kui paberil. Tõenäoliselt lahvatab ka debatt uuesti – kas on konstitutsiooniline, turvaline jne.“

Vastandumine on poliitiline

E-hääletamise turvalisuse on tõepoolest alati mõni erakond valimiste eel päevakorda tõstnud. Algul oli e-valimiste tuline vastane Keskerakond. Analüütikud on oletanud, et arvatavasti selle pärast, et erakonna keskmine valija ei olnud siis nii noor ja arvutiga sinasõber, kui mõne teise erakonna valija ning partei kartis hääli kaotada, õigemini mobiliseerida neid, kes muidu ei viitsiks hääletada, nüüd aga annaksid hääle mõnele teisele parteile.

See olukord muutus EKRE esiletõusuga. Partei väljendas seisukohta, et e-hääletus on üks kõige halvemaid asju Eestis, seda pole võimalik kontrollida ega tulemustes kindel olla. 2021. aasta oktoobris pöördus EKRE vabariigi valimiskomisjoni poole taotlusega tunnistada e-hääletamise korraldamine toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel seadusevastaseks ning tühistada e-hääletamise tulemused ringkondades, kus on tuvastatud rikkumised.

Põhjus oli kergelt koomiline, aga siiski tõsine – nimelt juhtis EKRE kaebuses tähelepanu, et veebilehel www.valimised.ee avaldatud kohalike kandidaatide nimekirjas moonutab automaatne tõlkimisrakendus osa kandidaatide nimesid, näiteks saab Silverist Hõbe, Leost Lõvi jne. EKRE nimekirjas oli 110 inimest, keda viga puudutas.

Kui e-hääletajate kasvutrend jätkub, on loogiline oletada, et juba käesolevatel riigikogu valimistel võivad e-hääled moodustada enamiku antud häältest.

Nüüdsetel valimistel on EKRE aga seisukohta muutnud. Nii näiteks kutsus Helle-Moonika Helme Haapsalus toimunud kõnekoosolekul inimesi valima, sealjuures „kasvõi e-hääletama“. EKRE esimees Martin Helme avaldas aga ühismeedias kampaaniavideo, milles kutsus väliseestlasi e-hääletama „kui muud võimalust ei ole“.

Andmeturbeekspert Renee Trisberg on Ekspressile öelnud, et tegelik oht e-valimistele oleks see, kui mingi osa valimiskomisjonist on kellegi poole kallutatud, ent siis peaks ka valimiste vaatlejad kallutatud olema. „Nii palju, kui ma Eesti hääletust olen vaadanud – kui ma ründajana murran sinna sisse, siis hääli ma tekitada ei saa. Ainuke, mis ma saan teha, on hääli eemaldada. Aga ma ei tea, kelle poolt nad on,“ selgitas Trisberg.

E-riigi arendajana tuntud Taavi Kotka märkis samas, et isegi siis, kui häkker masina üle võtab, ei anna see võimalust e-hääletamiseks, sest kõigele lisaks on vaja, et ID-kaart oleks arvutis. Nii ei ole kasu ka wifi kaudu arvutisse häkkimisest.

Õiguskantsler: e-valimised vastavad põhiseadusele

2019. aastal paluti õiguskantsleril kontrollida, kas Eesti elektroonilise hääletuse süsteem vastab demokraatlikule hääletusele seatud nõuetele. Teatavasti näeb Eesti põhiseadus ette, et valimised peavad olema vabad, ühetaolised, üldised, otsesed ja salajased (§ 60). Neid põhimõtteid tuleb järgida ka e-hääletamise juures.

Illustratsioon valimised.ee 

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul vastab Eesti elektroonilise hääletamise süsteem valimistele seatud põhiseaduslikele printsiipidele. „E-hääletamise korral tagatakse hääle anonüümsus e-hääle krüpteerimisega. Hääletamise privaatsuse tagamiseks on loodud nn virtuaalne hääletamiskabiin ehk valijal on e-hääletades võimalik oma häält muuta,“ vastas õiguskantsler.

E-hääletamise tulemused tehakse teatavaks pühapäevase valimispäeva õhtul ning tulemused selguvad umbes samal ajal kui jaoskondades pabersedeliga hääletamise tulemused. E-häälte lugemise protsess on avalik ning kohal on nii vaatlejad kui vabariigi valimiskomisjoni liikmed.

Ilmselt on e-hääletamise võimalikkus aidanud kaasa ka noorte valimisosaluse kasvule, kuid siin on veel arenguruumi – näiteks pole võimalik e-hääletusse sisse logida Smart-IDga ning mobiilirakendusega hääletamiseni on veel jupp maad minna.

Mis teeb Eesti e-hääletuse eriliseks?

Elektroonilist hääletamist kasutatakse enamikes suurriikides – ent üldjuhul on tegu statsionaarsete hääletuspunktidega (nn. kioskid), kuhu tuleb füüsiliselt kohale minna. Just selle pärast võib tekstides, kus võrreldakse Eesti ja muu maailma elektroonilisi lahendusi, kohata ka eristusi i-hääletamine ja e-hääletamine: i ehk internetipõhine (eestlastele tuttav e-hääletuse vorm) ja e ehk kõik elektroonilised (statsionaarsed või mitte) viisid.

Tavapärasest hääletamisest eristab e-hääletamist aga seegi, et e-valijal on võimalus oma meelt muuta, näiteks võib ta eelhääletamise ajal hääletada täpselt nii mitu korda, kui soovib. Arvesse läheb neist häältest ainult viimati antu!

Juhul, kui eelhääletaja annab oma hääle lisaks elektroonilistele kanalitele ka hääletamissedeliga valimisjaoskonnas, tühistatakse tema eelnevalt antud e-hääled ning kehtib ainult pabersedeliga antud hääl (ja seda enam muuta ei saa).

Allikas www.id.ee