Pole tänapäeva Euroopas just tavaline, et pea veerand sajandit riigipeaks olnud mees päevapealt hukatakse. Aga nii juhtus Rumeenias, sest viimane kommunistlik liider Nicolae Ceaușescu koos abikaasa Elena Ceaușescuga hukati sõjatribunali otsusega esimesel jõulupühal 1989. aastal. Teda süüdistati genotsiidis ja riigi röövimises.

Pea pool sajandit koos elanud paar maeti eri haudadesse valenimede all. Et rahvas ei saaks hakata haudu mõnitama. 25. detsember sai 1989. aastal rumeenlastele aga kahekordseks pühaks: jõulu- ja vabanemise päevaks.

Tegelikult loevad rumeenlased oma riigi sünniaastaks 1918. aastat – siis liideti I maailmasõjas eduka Rumeeniaga Transilvaania, Bukoviina ja Moldova, tekki Suur–Rumeenia, kus poliitiliseks korraks oli monarhia. Peale II maailmasõda aga, kui Rumeenias tulid Kremli toel võimule kohalikud kommunistid, said need ülesandeks sundida kuningas Mihai avalikult troonist ja võimust loobuma. Kuningas Mihai I, kes oli rahva hulgas väga populaarne ja armastatud, loobuski 1947 ootamatult troonist.

Kogu rumeenia rahvas oli šokis – kuidas saab kuningas, kes on vandunud truudust oma rahvale, lubanud olla rahva ja riigi kaitsja, võimust loobuda. Mihai meenutas mitu aastakümmet hiljem, et kui ta keeldus troonist loobumise aktile alla kirjutamast, ähvardas tulevane Rumeenia kompartei liider Gheorghe Gheorghiu-Dej teda palju hullema kui relvaga. Ta ähvardas ka sõnadega: kui sa ei kuuletu, tapetakse esmalt sind ja siis tuhat vangistatud õpilast ja üliõpilast. 3. jaanuaril 1948 sunniti kuningas ka riigist lahkuma. Asunud elama Šveitsi, teatas ta juba sama aasta märtsis, et tema loobumine troonist oli sunnitud.

Juba lapsena kommunistiks

Nicolae Ceaușescu karjäär kommunistina algas uskumatult noorelt. Juba 14-aastasena astus ta kommunistlikusse parteisse, viibides – nagu tõelisele kommunistile kohane – 30. aastatel riigivastase tegevuse eest korduvalt vanglas. Peale kommunistliku režiimi võimuletulemist hakkas ka noore tumedapäise lüheldast kasvu (tema pikkuseks oli 168 cm) mehe karjäär parteis edenema, kuni temast 1965. aastal peale Gheorghe Gheorghiu-Dej surma sai kommunistide liider ja kaks aastat hiljem Rumeenia riigipea.

Oma aias pidas diktaatori pere kuut Jaapanist pärit paabulindu. Nende järeltulijad elavad seal siiamaani. 

Veel 70ndatel aastate algul oli see lühikest kasvu mees, kolme lapse isa, rumeenlaste hulgas väga populaarne. Üheks populaarsuse põhjuseks oli tema suhteliselt iseseisev välispoliitika. Ta ei toetanud 1968. aastal Moskva-poolset ülestõusu mahasurumist Tšehhis, Praha kevade verre uputamist.
Tõusnud riigipeaks, ei lasknud Nicolae Ceaușescu endale uut paleed elamiseks ehitada, kolis samasse majja, kus elas tema eelkäija Gheorghe Gheorghiu-Dej. Mõned aastad tagasi avati see varalaegas ka huvilistele.

Diktaatori elu

Kuidas siis elas sotsialismileeri vaeseima riigi pea, võrdsusest ja vendlusest jutlustav esikommunist? Maja esikülg on tagasihoidlik, ei mingeid arhitektuurilisi fopaasid – maja nägema sattunud lihtrahvas pidi ju aduma, kui tagasihoidlikult nende juht elab. Selle eest on majas sees rikkused, mida kohtab vaid tõeliste imperaatorite suurejoonelistes paleedes.

Algab maja muidugi suure vastuvõturuumiga, kus põrandad katavad Iraanist pärit ehtsad pärsia siidvaibad, kingitud Iraani šahhide poolt. Seina ehib aga Prantsuse riigipea Charles de Caulle kingitud hiigelvaip.
Vastuvõturuumi kõrval olevas ooteruumis katavad seinu kreeka pähklipuust nikerdatud paneelid – nagu ka paljudes teistes ruumides. Ainuüksi nende paneelide valmistamiseks olla üks Rumeenia tehas töötanud pool aastat.

Spaa pole tänapäeva leiutis. Ka Ceausescud mõnulesid spaas, mis pool sajandit hiljem meenutab pigem elektritooli. 

Omaette vaatamisväärsus on Ceaușescude õpituba, kus kuue klassi haridusega diktaatorile toimusid personaalsed loengud majandus- ja poliitilistel teemadel, aga samuti mängis ta seal oma lemmikmängu, malet. Mängupartneriks oli tal tavaliselt turvaülem. Tuba eristub teistest ka elavandivõhkadest nikerduste rohkuselt – need olevad kinkinud Sairi (Kongo) riigipea. Palee avarast elutoast avaneb vaade suveaeda, kus elab kuus paabulindu – tänased ekstravagantsed linnud on nende lindude viienda põlve järeltulijad, kes Ceaușescudele Jaapanis kunagi kingiti

Peale üldruumide jaotus maja osadeks, kus igal pereliikmel oli oma kolmetoaline apartement: elutuba, magamistuba ja tualettruum. Tütar Zoia, kelle suur eeskuju oli Prantsuse ja Navarra kuninganna Marie Antoinette, üritas teda ka elustiililt jäljendada: tema eluruumid sarnanesid kõigiti kurikuulsa kuninganna eluruumidega Versailles`i lossis.

Ka Nicolael ja Elenal, kes tahtsid kangesti jäljendada Prantsuse kuningaperesid, olid omad apartemendid, aga peale selle lisaks ka ühine uhke apartement suure magamistoa, kullast kiiskava tualettruumi, vägeva garderoobi ja elutoaga, kust pääses ka avarasse talveaeda troopiliste taimede vahele. Nüüd on magamistoas välja pandud ka Rumeenia kauaaegse esipaari pidžaamad, garderoobis aga Elena karusnahkade ja kingade kollektsioonid.

Loomulikult ei puudunud majast ka suur veinikelder koos degusteerimissaaliga. Kuigi alkoholi tarbis diktaator oma viimastel eluaastatel vähe. Progresseeruv suhkruhaigus tõmbas piirid. Seda suurem huvi oli tal vanas eas aga kinokunsti vastu, filme nautis ta kas üksi või kaaslastega veinikeldri taga olevas avaras luksuslikus kinosaalis. Kõneldakse, et Rumeenia esikommunistile kuulus maailma suurim pornofilmide kogu.

Kogu maja oli disainitud ja kujundatud Elena Ceaușescu maitse kohaselt. Aga maitset sel kuue klassi haridusega naisel jätkus.

Kes arvab, et spaa on tänapäeva leiutis, see eksib. Ceaușescudel oli oma spaa juba pool sajandit tagasi. Kuigi mullivann sarnanes rohkem elektritoolile, olla Ceaușescud usinalt spaamõnusid nautinud, unustamata ka ujumise virgutavat mõju omaenda avaras basseinis, et pärast juuksurisalongides end jälle vastuvõttudeks valmis seada.

Elati kommunismis

Paratamatult tekib küsimus: kui palju perekond Ceaușescu teenis, et kogu see luksus kinni maksta. Vastus on lihtne: midagi ei teeninud, perekonna jaoks oli kõik tasuta. Välismaal käies said nad päevaraha, ehk nagu nad ise olla rõhutanud – jäätiseraha. Nii et vaene külapoiss Nicolae Ceaușescu, kes oli 14-aastaselt hakanud kommunismi ideid kummardama, sai meheeas ka oma ideede järgi elada – kõik oli tasuta. Paraku oli tema pere ainukena omataoline Rumeenia Sotsialistlikus Vabariigis.

Kuidas elas Rumeenia tavakodanik?

Riigi võetud tohutu välisvõla tõttu elati täielikul kokkuhoiurežiimil – töötati puhkepäevadeta, tänavavalgustus oli välja lülitatud. Samal ajal võttis Ceaușescu oma isikukultuse rajamisel eeskuju Mao Zedongist ja Kim Il-Sungist, lastes end kutsuda Karpaatide geeniuseks ja Mõtete Doonauks. Ametlikult oli tema tiitliks Conducător (juht).

Abielupaari magamistuba, kus nüüd on vaatajaile välja pandud ka paari pidžaamad. 

Oma pompöössete plaanide elluviimiseks lasi Ceaușescu hävitada ajalooliselt väärtuslikke hooneid, et teha ruumi oma paleedele ja residentsidele. Ei jäänud aust ilma ka Elena Ceaușescu – hariduse puudumisest hoolimata nimetati ta asepeaministriks. Rahvale polnud teadmata Nicolae kuulsad karujahid Transilvaanias: loom aheldati puu külge, et suur Conducător ta siis surmata võiks.

Kui Ida–Euroopas tekkis vabadusliikumine, algasid rahutused ka Rumeenias. Algatajaiks oli aga hoopis Ungari kogukond, kelle armastatud pastor Lazlo maalt välja saadeti. Rahutustega ühinesid ka võimuga rahulolematud rumeenlased. Sündmused eskaleerusid kiiresti, meeleavaldused levisid ühest linnast teise.

Conducător tahtis Bukaresti keskväljakul rahva rahustamiseks kõne pidada, aga esmakordselt pika valitsemisaja jooksul vilistati ta välja. Järgmisel päeval tegi ta teise katse, lootes, et inimesed on taltunud. Lootus osutus petlikuks – inimesi oli tulnud veel rohkem kokku ja nad olid veel vihasemad. Siis otsustas Ceaușescu lasta politseil ja sõjaväel rahvahulgad laiali ajada, aga oh üllatust: nemadki läksid rahva poolele üle. Conducător il ja tema kaunil Elenal jäi vaid põgeneda helikopteril.

80 kilomeetri kaugusel ta tabati, kutsuti kokku sõjatribunal ja koos Elenaga nad 25. detsembril kiirkorras ka hukati. Maeti nad vale nime all, erinevatesse kohtadesse. Pea kakskümmend aastat hiljem, 2010. aasta augustis, kaevati mõlemate säilmed välja, tehti DNA proov – paljud Rumeenia juhtivad poliitikud ja ühiskonnategelased kahtlesid, kas nad olid ikka hukatud – ja peale tõenduse saamist maeti uuesti Bukaresti sõjaväekalmistule, nüüd juba kõrvuti asetsevatesse haudadesse. Leiti, et oma pika abieluga on nad selle ära teeninud.