Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti lapsed ja noored järjest enam digisõltuvuses, tõus on olnud suurem tüdrukute seas. Digisõltuvus aga mõjub kahjulikult nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, õppeedukusele, suhetele vanematega ja nii mõnelegi muule elu aspektile.
Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringute kohaselt ei liigu üle poolte Eesti täiskasvanutest ja kolm neljandikku lastest piisavalt, et oma tervist hoida. Peamisteks vähese kehalise aktiivsuse põhjusteks on väsimus ja aja puudumine. Samas näitavad uuringud digiseadmetes veedetud aja ja nutisõltuvuse kasvu laste seas, mis suurendab depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega.
Mängusõltuvus on kasvanud rohkem tüdrukute seas
Pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas läbi viidud tervisekäitumise uuringust selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud kuuelt protsendilt kaheksale ja arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on kasvanud kuuelt protsendilt 13-ni. Mängusõltuvuse osas on tõus olnud oluliselt suurem tüdrukute seas.
Psühhoterapeudi Roman Timofejevi (pildil) sõnul ei ole nutividinad tingimata halvad, kui neid õigesti kasutada, kuid rohkem tuleks jälgida, mida lapsed nendega teevad. „Me kontrollime liiga palju lapsi väljaspool arvutit ja liiga vähe seda, mida nad arvutis teevad. Sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama,“ ütles Timofejev.
TAI vanemanalüütik Jaana Rahno märkis, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. „Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud,“ ütles Rahno.
Uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest lausa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.
Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.
Kehaline aktiivsus on vähenenud
Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%).
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda.
SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõuniku Henek Tomsoni sõnul liiguvad kõigist Eesti lastest igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel väheneb oluliselt ja vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub,“ kõneles Tomson.
Mõistlik on leppida pereliikmetega ekraaniaja kasutamises kokku, näiteks võib koos otsustada, et söögilauas istudes ei kasutata telefone ega vaadata televiisorit.
Tähelepanu – elektromagnetväljad!
Taltechi dotsendi Tarmo Koppeli (PhD) sõnul on nutisõltuvusest vähem tähelepanu saanud kokkupuude elektromagnetväljadega. Nutiseade võib tema sõnul suurendada inimese kokkupuudet nende väljadega näiteks helistamisel ja mobiilset internetti või wifit kasutades.
Wifi modem kiirgab Koppeli andmeil üldjuhul vähem raadiokiirgust kui mobiilne internetiühendus. „Samas kui nutiseadet kasutatakse tunde, siis võib akumuleerunud kokkupuude ka wifi modemist olla märkimisväärselt kõrgendatud võrreldes stsenaariumiga, kui traadita ühendusi ei kasutataks,“ märkis Koppel.
Kõige suurem oht on aga siis, kui nutiseadet kasutatakse samal ajal, kui laadija on taga ja vooluvõrgus. „Vooluvõrgust laieneb nutiseadmele madalsageduslik elektriväli, mis laieneb ka kogu inimese kehale. Kuna inimene hoiab seadmest kinni, siis võib kokkupuude olla suurim, mis seda tüüpi vooluvõrgu elektrivälja osas tekib,“ selgitas Koppel, soovitades seda vältida ning eelistada juhtmega ühendust.
Eriti oluline on kokkupuute minimeerimine lapse puhul, kuna tegemist on kasvava, areneva organismiga. „Minu peamine nõuanne on: mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid on niigi palju meie ümber, tark on neid vältida, kus teisiti võimalik,“ ütles Koppel.
Telefoni või arvuti taga istumise asemel võiks laupäevad teha nutivabaks ja RMK matkaradadele minna. Fotol on Tsitre suvitusmõisa pargi vaatetorniga rada. FOTO: RMK Kuidas vähendada nutisõltuvust?
Ekraaniaja ja nutisõltuvuse vähendamiseks on mitmeid strateegiaid, mis aitavad luua tervislikumaid digiharjumusi. Need meetmed aitavad luua tasakaalu digimaailma ja päriselu vahel ning vähendada sõltuvust ekraanidest.
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus soovitab hakatuseks teha selgeks, kuhu aeg kaob, sest enamasti me ei taju, kui palju aega meil nutiseadmete kasutamisele aega kulub. Andmeid selle kohta, millistele rakendustele ja veebilehtedele kõige rohkem aega kulub, leiab oma nutiseadme ekraaniaja ülevaatest.
Kui telefoni märguanded tõmbavad tähelepanu, võiks kasutada funktsiooni „Mitte segada“, mille aktiveerimisel kõned, sõnumid ja teavitused vaigistatakse. Eraldi saab aga määrata, kellelt saabuvaid kõnesid telefon siiski vastu võtab.
Lihtne võimalus mitte reageerida igale telefoni piiksatusele on panna telefon hääletule režiimile. Võiks tegeleda märguannete seadistamisega ning jätta alles ainult nende rakenduste märguanded, mis on tõesti olulised.
Kui tunned, et telefoni näppimine iga natukese aja tagant on muutunud automaatseks harjumuseks, mida on raske kontrollida, võid kleepida telefonile märkmepaberi meeldetuletusega telefoni mitte vaadata. Selleks, et ei tekiks kiusatust telefoni pidevalt kontrollida, võiks selle endast kaugemale panna. Õues liikudes võiks panna telefoni koti põhja või lukustatavasse taskusse ning teha iseendaga kokkulepe, et vaatad telefoni alles sihtkohta jõudes.
Mõistlik on leppida pereliikmetega ekraaniaja kasutamises kokku, näiteks võib koos otsustada, et söögilauas istudes ei kasutata telefone ega vaadata televiisorit; telefonid pannakse õhtul kindlal kellaajal ära; telefone ei hoita öösel magamistoas; üks kindel õhtu on nutiseadme vaba – perega koos minnakse õue liikuma, mängitakse lauamänge või loetakse raamatuid. Oluline on, et kõik pereliikmed peavad kokkulepetest kinni. →
ÜLESKUTSE
Laupäevad nutivabaks!
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsuvad peresid pidama nutivabu laupäevi ja veetma koos aega looduses.
Ekraanivaba laupäeva liikumisaktsioon ootab peresid arendama maastikul liikudes kehalist võimekust, puhastama vaimu ning looma uusi ühiseid mälestusi. „Meie aktsioon kestab kuni aprilli lõpuni, kuid loodame, et mõnegi pere jaoks kujuneb meie algatusest traditsioon,“ ütles Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson.
Tomsoni sõnul võib nutivaba matka teha ka pühapäeval või mõnel muul nädalapäeval, mis paremini sobib. Samuti on tõenäoline see, et tervet päeva ei saa paljud inimesed nutiseadet kasutamata olla. Internetist on saanud oluline info- ja suhtlusallikas, mistõttu ka aktsiooni eestvedajad hakkavad jagama sotsiaalmeedias soovitusi matkaradade ning põnevate võimaluste kohta, mida perega looduses ette võtta. „Küll aga soovime, et nendeks tundideks, mil pere juba koos metsarajal, jääks nutiseade taskusse, autosse või koju, et saaks omavahel levist väljas päriselt suhelda ja loodust nautida,” ütles Tomson.
Ekraanivaba laupäeva aktsiooniga saab ühineda Facebooki sündmuse „Levist välja! Nutivaba laupäev“ kaudu. Kogu aktsiooni jooksul laekub sinna ka info lastega matkamiseks sobivate radade kohta ning ideed selle kohta, mida koos perega looduses teha.
Lisainformatsiooniga ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite, ennetamise võimaluste ja aktiivse eluviisi kohta saab tutvuda liigume.ee lehel. Teavet põnevate matkamisvõimaluste kohta ning looduses käitumise juhised leiab veebilehelt loodusegakoos.ee.
