Paljudes piirkondades üle Eesti on biojäätmete eraldi kogumise kasv olnud tänu hoolsatele sorteerijatele ja omavalitsuse toetusele märgatav, Harjumaal tegid mitmed vallad uued koguste rekordid.
Harjumaa eri vallad on eri tublidusega biojäätmete kogumises — näiteks võib välja tuua, et suure hüppe on teinud Kiili vald, mis on aasta jooksul kasvatanud kokku kogutud biojäätmete koguseid seitse korda – eelmise aasta aprillist tänavu aprillini on kasv kuuelt tonnilt 20 tonnile. Harku vald sarnaselt – 25 tonnilt 42 tonnile, Rae vald 35 tonnilt 78 tonnile. Nii näitavad Eesti Keskkonnateenuste andmed.
Võrdluseks teised tublimad maakonnad Eestis: Rapla maakonnas kasvas kogutud biojäätmete hulk 43 tonnile, Põlva maakonnas 30 tonnile, Järvamaal 42 tonnile.
Kui rääkida biojäätmete osakaalust segaolmejäätmete seas, siis on esirinnas Jõelähtme vald – seal on biojäätmete osakaal u 30%, samal ajal kui nt Rae vallas on see vaatamata koguse märkimisväärsele kasvule 13%.
Maardu biogaasitehas teeb rekordeid
Eesti ainus köögi- ja sööklajäätmeid biogaasiks ümber töötlev Ecobio tehas Maardus saavutas hiljuti rekordilised tulemused, kui aprill jooksul võeti vastu ligi 2000 tonni biojäätmeid, millest toodeti 147 000 kuupmeetrit biogaasi.
„Kodused biojäätmed jõuavad üha enam selleks ette nähtud kohta ehk biojäätmete konteinerisse ning sealtkaudu ka biogaasitehasesse, kus saame anda neile suurima väärtuse ning toota kodumaist transpordigaasi ja digestaati Eesti põldude väetamiseks. Märtsis tegi tehas vastuvõetud biojäätmete kogustega mitmeid rekordeid – suunasime gaasitootmisse 1850 tonni biojäätmeid,” ütles AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. (pildil) Maardu biogaasiga sõidavad Tallinna bussid.
Tammaru loodab, et Ecobio tehas on teerajajaks teistegi sarnaste biogaasijaamade ehituseks Eestisse. „Maardu tehas on Eestis ainulaadne, kasutades biogaasi tootmiseks just koduseid jäätmeid. Tehas on praeguseks saavutanud ligi 80% täisvõimsusest, mis tähendab, et õige pea saavutame piiri, kus vastuvõetavate biojäätmete kogust suurendada pole võimalik,“ selgitas Tammaru.
Kuna biojäätmeid tekib Eestis hinnanguliselt 100 000 tonni aastas, näitab lihtne arvutus, et sarnaste tehaste jaoks jagub toorainet veel küllaga. „Samas, kuna investeering kaasaegse tehnoloogiaga tehase rajamiseks on suur, siis kindlasti vajab sektor toetusmeetmeid, mis tõstaks ettevõtjate huvi asjaga tegeleda,” märkis Tammaru.
Lisaks sellele, et kodune biojäätmete kogumine liigub tõusujoones, on Tammaru sõnul oluliselt paranenud koostöö jäätmekäitlejatega ehk prügilatel on tekkinud arusaamine, et biojäätmete kompostimise asemel on mõistlik neid ka gaasi tootmiseks kasutada. „Ühtlasi on tegemist võimalusega panustada energia- ja ka toidujulgeolekusse,” lisas Tammaru.
PrügiBinGO – mis see on?
PrügiBinGOks nimetatakse jäätmete pistelist kontrolli, mille käigus segaolmejäätmete mahuti tühjendatakse jäätmeveokisse, jäätmekott lõigatakse lahti ning tuvastatakse, millised jäätmed seal on ning tehakse nendest foto. Segaolmejäätmeteid ei olegi ju võimalik ringlusse võtta ja nende hulka pole lubatud näiteks biojäätmeid, paberit, kartongi ja puhtaid pakendeid visata.
Kui kontroll tehtud, siis saadetakse elanikele tulemuste kohta diskreetne teade. Igale jäätmeliigile vastab kindel rahvusvaheline piktogramm ning elanikele saadetud teates tuuakse välja segaolmejäätmete mahutisse mittekuulunud jäätmeliikide piktogrammid. Ent samas on see ka võimalus tublisid tunnustada.
PrügiBinGO idee autori ja eestvedaja Margus Vetsa on Harju Elule öelnud, et ringlussevõtt on see, kui vanapaberist teeme uue paberi, plastikust uue plastiku ja vanametalli sulatame jälle metalliks või toodame biojäätmetest gaasi – sõnaga hoiame materjali kasutuses. Energiakasutus on aga see, kui mingid jäätmed Iru soojuselektrijaamas energia saamise eesmärgil põletame.
Harjumaa valdadest on PrügiBinGOt proovinud Saku, Harku ja Lääne-Harju vald.
Lääne-Harju valla keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja Kerli Lambingu sõnul on nüüd korraldatud jäätmeveos näha liigiti kogutud jäätmete üleantavates kogustes teatud tõusu, millest võib järeldada, et igapäevaselt kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid antakse jäätmevedajale üha rohkem just liigiti üle. Samuti kasutab aasta-aastalt aina rohkem inimesi jäätmejaamade ja -punktide teenu-
seid.
Saku vallas toimus PrügiBingo 2022. aasta oktoobris ja novembris. Saku vallavanema Marti Rehemaa sõnul kontrolliti üle 300 segaolmejäätmete kogumismahuti, millest 90% kogumismahutite sisu ei olnud jäätmehoolduseeskirjaga vastavuses. Kõige rohkem oli segaolmejäätmete mahutites plast- ja metallpakendeid ning biolagunevaid jäätmeid.
„Vaatamata sellele, et jäätmete liigiti kogumise juhendid on kõigile kättesaadavad, peetakse seda siiani vabatahtlikuks tegevuseks ning motivatsioon jäätmeid liigiti koguda on madal. Sellised kontrollid on vajalikud ning annavad kohalikule omavalitsusele täpsema pildi, kuidas nende territooriumil jäätmeid kogutakse ja millele tuleks rohkem rõhku panna,“ ütles Rehemaa. Vald nägi palju vaeva, et jäätmealast teadlikkust tõsta ning teeb keskkonnajärelevalvet regulaarselt.
LISALUGU
Jäätmeid tuleb käsitleda materjalide pankadena
„Kui me ei õpi jäätmeid väärtusliku toorainena käsitlema, neid ümber töötlema ja väärindama, seisame silmitsi toorainete kriisiga,“ ütleb Eesti ringmajanduse hetkeseisu analüüsinud töögrupi juht ja Rohetiigri nõukoja liige Rainer Pesti.
Ringmajandus ja kliimaneutraalsusele üleminek loob tema sõnul samas Eesti ettevõtetele ja majandusele võimalused uute tööstusharude ja ärimudelite tekkeks ning meie konkurentsivõime parandamiseks välisturgudel. Nii on sedastatud ka Rohetiigri arenguraamatus.
Rainer Pesti sõnul on süsinikuneutraalsele ja ringmajanduse mudelile üleminek kriitilise tähtsusega. „Oleme Eestis sellesse suhtunud üsna passiivselt, kuid meie peamised eksportturud, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Holland, soovivad ringmajanduse teemal olla maailmas esirinnas. Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks kujutab see märkimisväärset riski,“ ütles Pesti.
Ta selgitas, et meie eksportturgudel pole konkurentsivõime aluseks enam odavus, ei piisa ka lihtsalt kõrgest kvaliteedist.
„Kui me ei väärtusta ringdisaini ja madala süsinikujalajäljega tooteid ja teenuseid, kahanevad meie ettevõtete väärtuspakkumised eksportturgudel ja kaotame konkurentsivõimes,“ rääkis Pesti. Seetõttu on tema sõnul lisaks jätkusuutlikule toote- ja teenusedisainile meil vaja oluliselt hakata väärtustama jäätmeid ja vaadata neid kui materjalide pankasid.
Pesti tõi ka positiivseid näiteid: Eestist on kujunemas üks Põhjamaade suurimaid seni valdavalt põletusse läinud plastide keemilisi ümbertöötlejaid. Samuti on Ida-Virumaal plaanis kasutult seisvast põlevkivituhast hakata tootma maailma esimest kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati, lisaks on plaanis tuhast välja võtta magneesium ja alumiinium.
Samuti on edukas näide elektroonika upcycling tööstus, kus kohalikud ja põhjamaade turul kokku kogutud telefonid ja arvutid parandatakse, uuendatakse ja suunatakse uuesti turule.
