Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimus õieti kahel päeval. Täpsemalt olid 18.–19. juulini külastajatele uksed lahti 41 Harju talul, neist paljudel ka laupäeval. Ka Määra küla, Korjuse-Vanapere talu ootas külalisi kogu nädalavahetuse. Ning saabujad ei pidanud pettuma, sest nägid nii mõndagi huvitavat.
Määra külast Lääne-Harju vallas ei teata just liiga palju. Aga seal toimetabki Korjuse-Vanapere talu, mille märksõna on ka Kloostrimetsa. See nimi viitab ühele teisele paigale Tallinnas? “Seda küll. Aga meie talu maad on ilmselt kunagised Padise kloostri maad. Kloostrini on siit umbes kümme kilomeetrit maad,” seletab perenaine Angelika Asper. Kloostrimetsa on kaubamärk, mis koondab endas kõiki tegevusi, mida talus ette võetakse. Ehk selle alla käivad aiandus, põllumajandus, metsandus ning toidutootmine. “Seda kõike turustamegi kaubamärgi all Kloostrimetsa,” ütleb perenaine.
Suitsusaun oli päevaga kuumaks köetud. “Avatud talude päeval osaleme neljandat korda. Ja teist aastat järjest on uksed lahti kahel päeval. Rahva huvi on olnud mõõdukas. Aga see on meile meelepärane, sest liiga palju külalisi pole ka hea,” ütleb Asper. Koduaias oli avatud väike kodukohvik, kus sai süüa, proovida talu siidreid ja muudki ning tooteid kaasa osta. Kohal olid ka naabrid, kes pakkusid näiteks oliiviõli, kreeme ning looduskosmeetikat.
Kriis elati ilusasti üle
Kas avatud talude päeva on linnainimesele vaja? “Ikka, sest mitte iga linnainimene ei tule tallu ega saa kuulda seda, mida igapäev ei kuule. Usun, et on inimesi, kes pole näiteks punaseid sõstraid põõsalt korjanud ja söönud. Siin on see võimalus olemas,” rõõmustab perenaine.
Tund pärast keskpäeva võtab jutujärje üle peremees Ando, kes viib soovijad matkale aeda, parki ja metsa. “Sisse võib vaadata kõikjale, kus uks lahti. Sauna-Aadu on kütmas ehtsat suitsusauna. Taimeaed on lahti. Sealt saab osta püsikuid ning vaadata, kuid neid kasvatatakse,” ütleb Eelmaa.
Kuidas talul läheb? “Meil on mitu aastat olnud Haapsalu maantee ääres väravate juures iseteeninduslett. Aga nii hästi, kui tänavu kevadel, pole meie kohalik kaup varem läinud. Just see kohaliku toote propageerimine ja soovitamine on olnud hea asi. Seega kriis meid väga ei mõjutanud,” teatavad perenaine ja peremees.
Eelmaa on talus vähemalt kümnes inimpõlv, keda saab tõestada. “Kõige kaugem esivanem on tulnud välja adramaa revisjonide kaudu.
Kirikuraamatud on hävinud. Elati siin kindlasti palju varem, sest maja tagant olen leidnud kiviaja asutuse jälgi ning ka muinas-, kesk- ja uusaegset keraamikat,” tutvustab ta paiga lugu. Arheoloogilisi kaevamisi ei saa Korjuse-Vanapere talus kahjuks ette võtta, sest “tänu” pikale asustusele on kultuurikihid segamini paisatud. Nimeliselt on teada elanikud viimasel 300 aastal, talu on Eelmaa sünnipaik.
Määral elas kloostri mölder
Peremees räägib teel parki, et 16. sajandil oli paikkonnas tuuleveski. Seal toimetasid kaks meest ehk Padise kloostri möldrid. “Nad olid vabad mehed kohustusega hooldada veskit ning olla käskjalg. Neil oli ka mitu hobust, mis oli toona väga haruldane,” teab Eelmaa.
Metsandusharidusega Eelmaa räägib ka seda, et rikkaks pole Määra mäel kunagi saadud. Maa on selleks kehv. “Asume 40 meetrit üle merepinna ulatuval kõrgendikul, kus on vaid paerähk ning väheviljakad mullad,” seletab ta.
Aga nii hästi, kui tänavu kevadel, pole meie kohalik kaup varem läinud. Just see kohaliku toote propageerimine ja soovitamine on olnud hea asi.
Talus hoitakse mahetootmise joont. Kahes karjas on lihaveised. Õuna- ja pirnipuud on umbes kuuel hektaril, mustsõstart ja astelpaju kasvatatakse umbes neljal hektaril.
Toodetakse ka taastuvat energiat, mida annab talu maade ning maantee vahele rajatud päikesepatareide park. 2013. aastast on talul rahvusvaheline keskkonnamärgis.
Talu maadele rajatud park on Uus-Hollandi stiilis. See tähendab, et taimed saavad seal ise hakkama. Seda ala peaaegu ei rohita ega niideta. “Sest väike umbrohi ei tee midagi. Taimed peavad ise koha leidma. Kes nõrk, see sureb välja,” tutvustab peremees.
Talu õuel kasvab Harjumaa üks jämedamaid künnapuid, mille sees on ka väike õõnsus. Aastaid rajatud ala oli plaanis tänavu mais ka rahvale avada, kuid eriolukord muutis plaane. “Ehk uue aasta mais, kus on rahvusvaheline parkide päev, teeme rahvale uksed lahti,” lubab Eelmaa. Pargis on ka tiik, millest võib leida kalugi.
70 000 üraskit ja putukahotell
Pargis ja metsas saab jälgida, kuidas muutub taimestik ning maastik isegi 25–30 aastaga. Veel pool sajandit tagasi oli püsti Korjuse-Vanapere saunikumaja. Selle ümber laius lage karjamaa. “Seda noort kuusikut ei olnud. Kui talud tagastati, siis võtsin umbes 25 aastat tagasi puud maha. Ja nüüd on maastik väga kiirelt taas muutunud,” toob mees näite.
Ootamatult tõuseb metsast lendu kotkapaar. Lähemal vaatlusel selgub, et tegu on merikotka paariga. Üks lind jääb tiirlema kaugemale metsa kohale, teine aga liugleb elegantselt just ekskursiooni kohal. Ilmselt püüab suursugune lind lennult mõista, kes on need mitmevärvilised olevused pargiserval. “Kotkaste arvukus on kõvasti suurenenud ja mitusada lindu on sellised, kellel pole kohta, kus pesitseda,” ütleb Eelmaa.
Ando Eelmaa näitab püüniseid, kuhu lendavad kokku suurt kahju tekitavad üraskid. Fotod Allar Viivik Metsas räägib peremees, kuid tema metsa ründasid värskelt üraskid. Kasutusele tuli võtta püünised, mis röövikud peaaegu täielikult hävitasid. “Kokku püüdsin kinni vast 70 000 üraskit. Ma ei lugenud neid ära, aga ühe putuka kuivkaal on 3,5 milligrammi. Kaalusin püünisest välja võetud massi ära,” jutustab Eelmaa. Praegu on üraskeid sealses metsas minimaalselt. Teel talu poole näeb kiviaial imelikke puupakke. Selgub, et need ei ole suvalised pakud, vaid putukahotellid. Korjuse-Vanapere talus on neid asustamas erakmesilased.
Nädalavahetusel oli üle Eesti külastajatele avatud 281 talu, kuhu tehti üle 213 000 külastuse. Tegemist on talude päeva külastusrekordiga.
