MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on algatamas vabatahtlike metsavahtide üle-eestilist kodanikuliikumist, mis on sümboolne austusavaldus kunagistele metsavahtidele, kes meie metsadel silma peal hoidsid ja pärandasid meie põlvkonnale hästi hoitud metsamassiivid, millest tänaseks päevaks on kahjuks järele jäänud küll paljuski ainult riismed.

Eesti metsa edaspidine tulevik sõltub meie endi otsustest ja tegevustest. Mets vajab turvalist kätt ja metsas tegutsevatel tegelastel tuleb ikka silma peal hoida, et kõik hästi laabuks, olgu nad siis kahel või neljal jalal.

EMA eesmärk on välja koolitada pooleaastase koolitusprogrammiga välja väike, kuid aktiivne grupp inimesi, kes suudaksid üle-eestiliselt jälgida metsas toimuvat. „Tegemist on paljuski pilootprojektiga, mille edukuse korral me suurendame kindlasti mastaape. Eesmärk on selgeks teha metsas liikumise põhitõed, kasvõi see, millisele kinnistule tohib siseneda ja kuhu mitte,“ selgitab EMA juhatuse liige Mati Sepp.

Üheskoos jõuab rohkem

Oluline on, et EMA vabatahtlikel metsavahtidel oleksid olemas baasteadmised metsaregistri kasutamisest, seadusraamistikust ja ka oskus tuvastada metsas võimalikke seaduserikkumisi, mis keskkonnaametile edastada, kes oma jõududega edasist uurimist jätkab. Siiani on seda tööd EMA poolt vedanud Mati Sepp, kes oma võimaluste piires metsades toimuvat jälgib. Paraku jääb pelgalt ühest inimesest väheks.

EMA vabatahtlikud metsavahid ei saa juriidilisi õigusi metsas raieid peatada, küll aga saavad nad oskuse vaadelda metsas toimuvat ja oskuse avastada seaduserikkumisi.

„Rikkumisi ei ole metsades massiliselt, kuna Eesti seaduste järgi on laiahaardeline laastamistöö looduse kallal võimatuks tehtud, kuid sellest hoolimata esineb ka rikkumisi,“ räägib Sepp.

Eesti metsamaa pindala on kokku 2,33 mln hektarit. 

Kõige sagedasem rikkumine on pinnase kahjustamine, osadel looduskaitsealadel on pinnase lõhkumine rangelt keelatud, aga seda siiski esineb. Ekslikult arvatakse, et kui rööpad ära siluda, siis on kõik korras — tegelikkuses nii see kahjuks pole. Silmal on küll ilus vaadata, aga mullas leiduv ökosüsteem on siiski rikutud, selle taastumine on aeganõudev protsess ning suurte kahjustuste korral on kahju pöördumatu.

Metsavahid saavad vajalikud teadmised

„Ainuüksi asjaolu, et statistilise metsainventuuri andmete põhjal oli 2021. aastal kahjustatud metsamaa pindala Eestis 801 300 ha, millest puuliigi järgi on 28% männikuid, 23% kuusikuid, 25% kaasikuid, 11% haavikuid ning 13% muid puuliike, viitab tõsisele probleemile Eesti metsas, mis vajab kiiret lahendust.

Eesti metsamaa pindala tervikuna on kokku 2,33 miljonit hektarit,“ toob Sepp välja. EMA vabatahtlikud metsavahid ei saa juriidilisi õigusi metsas raieid peatada, küll aga saavad nad oskuse vaadelda metsas toimuvat ja oskuse avastada seaduserikkumisi. Tihti satuvad inimesed küll rikkumisele peale, aga ei oma teadmisi, et rikkumist ära tunda. Ühtlasi pole EMA eesmärk koolitada inimesi vaid metsandusalaselt, vaid tõsta teadlikkust ka jahinduse ja kalanduse osas.

Tänaseks on hoitud metsadest alles vaid riismed. Fotod Karl Adami 

„Kui metsandus ja kalandus on ühiskonnas sattunud väga valvsa pilgu alla, siis jahinduses toimuv on jäänud nö vaeslapse rolli. Ka keskkonnaametil on raske toime tulla jahinduse järelevalvega ja sageli võib neile abiks olla teadlikult inimeselt laekunud infokild, mis aitaks korda luua,“ räägib Sepp.

EMA eesmärk pole kunagi olnud muuta Eestit reservaadiks, kust ei tohiks oksaraasugi puutuda. MTÜ soov on luua süsteem, kus inimene ja loodus suudavad üksteist piisavalt aktsepteerida ja toetada.

„Usume, et selline algatus võiks ühiskonda inspireerida Eestimaa loodusele rohkem tähelepanu pöörama. Me ei tohi ära harjuda sellega, et lageraie oleks ainuke viis metsa majandamiseks, sellel on väga tõsised tagajärjed looduslikule ökosüsteemile ja lõpuks ka kogu metsamajanduslikule süsteemile,“ lisab Sepp.

Kogu koolitus on osavõtjatele tasuta, endil tuleb katta ainult kohalejõudmise kulud ja kaasa võtta rõõmus meel. Üritus kuulutatakse välja EMA infokanalites.