4. juunlil avati Kehras tselluloosi- ja paberitööstuse kauaaegsele juhile Žanna Botvinkina ja kõikidele töötajatele ausammas. Ausamba avamisel olid tulnud tehase endised ja praegused töötajad ning need, kes väärtustasid Botvinkina panust Kehras.

Ausammas avati praeguse Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kontorihoone kõrval. Kohale oli tulnud üle poolesaja inimese, peamiselt endised ja praegused töötajad, ning need kellele läks korda Žanna Botvinkina tegemised Kehras. Püstitatud ausammas ei paikne mitte lihtsalt kontorihoone ees, vaid see ilutseb pargis, mis selle tarbeks ümber ehitati.
Horizoni omanikfirma Tolaram Group Eesti juhi Sonny Aswani sõnul oli tegu tähtsa ja emotsionaalse päevaga. “Ma olin mitu aastat Žannaga väga lähedane. Meil on kontoris mälestustahvel nendele inimestele, kes ohverdasid ennast selle nimel, et ka sõjaajal [II maailmasõda – M. R.] ettevõte toimiks. Soovisin püstitada siia ausamba koos pargiga. Ausammas on selleks, et meenutada Žanna Botvinkinat, aga samamoodi kõigile praegustele ja kunagistele töötajatele,” ütles Aswani.

Võtmeisik Botvinkina

Anija vallavaenm Arvi Karotamm ütles enda sõnavõtus ,et kui vallarahvas midagi tahab, siis ta selle ka saavutab. “Ma mäletan seda päeva 1990ndate keskel, kui härra Aswani tuli Eestisse. Olime selle tunnistajaks ja ühtlasi soovitajaks, et Kehra tehas vajaks ülesehitamist. Teiega koos on tore täna siin tunda, et ettevõttel läheb hästi,” kõneles Karotamm.
Inimesed, kes olid tulnud ausamba avamisele, rõhutasid, et Botvinkina oli tähtis tööandja. “Peale kriisiaega oli tema see, kes andis rahvale tööd,” lausus Anna Mõttus, kes on vabrikus töötanud. “Tegelikult Botvinkina hoidis Kehra tehase alles ja elus, kui riik oli ta pankrotti lasknud. See, et tehas säilis, on tema teene,” rääkis Anne Oruaas, kes on MTÜ Kehra Raudteejaama esimees. Tehase taaskäivitamisel 1990ndatel oli võtmetähtsusega just Botvinkina. “Ta oli see, kes kõike teadis, kõiki tundis. Ta oli siin ikka võtmeisik,” lisas Oruaas.

LED valgus

Ausamba autoriks on skulptor Tiiu Kirsipuu. “Idee, mis see võiks olla, oli ettevõtte poolt. Minu väljamõeldu on see, kuidas seda teha,” rääkis Kirsipuu. Ettevõte tahtis paberirulli püstitada mingisugusele alusele.
“Selle ausamba eripära on see, et ta on valgustatud. Seda näeb alles õhtusel ajal, kui õues on pime. Ausamba ülemine osa on messingist ja selle sees on LED valgus,” selgitas skulptor.
Park ja ausammas jätsid inimestele, kes asetasid ausamba ette lille, hea mulje. Tõdeti, et tegu on ilusa kohaga. Ettevõttel aitas parki kujundada Hannes Pikkel, kes on Kehra haljastus ettevõtja.

Kes oli Žanna Botvinkina?

• Aastatel 1988 kuni 2006 Kehra tselluloosi- ja paberitehase direktor
• Riigiettevõte AS Kehra Paber läks 1993. aastal pankrotti ning vabriku taaskäivitamist peeti võimatuks.
• Botvinkina võitles tehase eest, otsides ettevõttele võimalikke ostjaid ka Aasiast
• Otsingu tulemusena omandas tehase 1995. aastal Singapuri päritolu globaalne kontsern Tolaram Group, mida tuntakse Horizoni nime all eduka, ekspordile suunatud paberivabrikuna.
• Botvinkina omandas kõrghariduse 1966. aastal masinaehitusinsenerina ja asus Kehrasse tööle 1974. aastal, olles varem töötanud tselluloosi- ja paberitööstuses Tallinnas ja Kaliningradi piirkonnas
• Botvinkina suri 29. augustil 2015 71-aastasena