1. juuli Harju Elu kirjutas Salmistu sadama minevikust, tänasest olukorrast ja toppama hakanud tulevikuplaanidest. Loo tegemisel oli vesteldud Salmistul toimetanud pensionär Märt Praksiga. Leht kirjutas, et 2009. aastal sõlmis MTÜ Salmistu Paadimees, mille esindajaks oli Märt Praksi poeg Madis Praks, Kuusalu vallaga hoonestusõiguse seadmise lepingu. Sellega võttis MTÜ kohustuse investeerida viie aasta jooksul Salmistu sadamasse 15 miljonit Eesti krooni.
Kuusalu vallavolikogu revisjonikomisjon vaatas 2014. aastal selle lepingu täitmist ning ilmnes, et mitte midagi arenduslikku, mis oli lepingu sõlmimise eesmärgiks, polnud viie aasta jooksul toimunud. Vaid MTÜ-ga seotud inimesed olid saanud vallalt aastateks piiramatu voli ranna-alal segamatult toimetada ja seda külastanud inimestelt mitmesuguseid rahasid sisse kasseerida. Pakutavate teenuste hinnakirju, mille kehtestamist nõudis vallavolikoguga sõlmitud 2009. aasta leping, polnud keegi näinud. Muuseas kurtsid vallaelanikud selle omavoli üle ka revisjonikomisjonile.
Komisjoni sekkumise järel valla ja MTÜ vaheline leping lõpetati. Viimane sai veel “soodustust” lepingus kohustusena ette nähtud maamaksu tasumata jätmise näol. Selle soodustuse tegemise põhjuse kohta vallavalitsus revisjonikomisjonile arusaadavat vastust anda ei suutnud.
Endiselt perekond Praks
Salmistu sadam ja rand tunduvad olevat valla vara, mis on reserveeritud kindlatele inimestele ekspluateerimiseks. 2016. aasta aprillis algatas Kuusalu vald hanke Salmistu ranna- ja sadama-ala haldaja leidmiseks käesoleva aasta suveks. Hankekuulutus avaldati ainult kohaliku levikuga nädalalehes Sõnumitooja. See jätab asjast vägisi suunatud pakkumise mulje. Hanketingimused olid seejuures väga lahedad: vald esitas viis nõuet alates parkimise korraldamisest kuni vees supluspiiri tähistamiseni.
Mingitest tasuvõtmistest ega kehtestamist vajavatest hinnakirjadest tingimustes, nagu 2009. aastal, enam juttu ei ole. Vastupidi – vald maksab kuus omalt poolt teenuse pakkujale tema tegutsemise eest 250 eurot pluss käibemaks. Lisaks nägid hanketingimused ette, et haldajal on lubatud pakkuda omapoolseid teenuseid (toitlustamine, laenutus jne). Seega saab hanke võitja suure vabaduse vallale kuuluvas Salmistu rannas toimetamiseks. Miks ei võiks niisugusele hankele teha keegi väga head pakkumist kaugemalt kui vaid oma piirkonnast?
Ettenähtud ajaks esitati vaid üks pakkumus. Selle tegi OÜ Salmistu Rand, mille kontaktides on toodud Märt Praksi e-post. Pakkumuse allkirjastas Irmeli Praks. Teenuste hulgas on pakkumuses ka vabatahtliku merepääste korraldamine Kolga lahel koostöös Salmistu Paadimees MTÜ-ga. Meeldetuletusena olgu öeldud, et seesama Madis Praksi esindatud Salmistu Paadimees MTÜ ei tulnud toime 2009. aasta hoonestusõiguse lepingu täitmisega. Madis Praks on praegu Kuusalu valla majandusspetsialist arenguvaldkonna abivallavanema ülesannetes. Irmeli Praks on Madis Praksi abikaasa.
Veel vallaga lepingu sõlmimise päeval ehk 12. mail 2016 oli ainsa pakkuja kohta äriregistris likvideerimishoiatus, kuna OÜ ei olnud esitanud 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruandeid.
Ümmargused vastused
Kogu see olukord ei näe kuigi hea välja. Tegemist on, nagu eelpool öeldud, suunatud pakkumusega ning leping sõlmiti võibolla koguni riiulifirmaga. Esitasin 29. juunil Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsile vastava arupärimise.
Kui praegune vallavanem ja vallavalitsus on midagi õppinud, siis kindlasti seda, kuidas arupärimistele “hästi” vastata. Küsimused-vastused olid pikad ja need on ka valla dokumendiregistris leitavad (nagu kõik muugi selle juhtumiga seotud dokumentatsioon). Lühidalt, küsisin vallavanemalt ja sain temalt järgmised vastused.
Küsimus: miks avaldas Kuusalu vallavalitsus hankekuulutuse leidmaks Salmistu ranna- ja sadama alale 2016. aasta suveperioodiks haldajat ainult kitsa levikuga Sõnumitoojas? Vastus: Sõnumitooja levikuala on piisav sellise teenuse osutaja leidmiseks.
Küsimus: miks ei sisaldanud hankekuulutus tingimust, et pakkujal ei tohi esineda majanduslikke ega juriidilisi võlgnevusi ning ta ei tohi olla likvideerimisel? Vastus: hankijal puuduvad võimalused ettevõtte majanduslike ja juriidiliste võlgnevuste kindlaks tegemiseks.
Küsimus: missugune on OÜ Salmistu Rand taust ning kogemus ranna- ja sadama ala haldamiseks? Vastus: piisavad hankes ettenähtud teenuste osutamiseks.
Mida sellest järeldada?
Arupärimised ja muu urgitsemine, sealhulgas revisjonikomisjoni tegevus, segavad valla juhtimist. Kindlameelse koalitsiooni toel jäävad need ka üsna viljatuks. Et millestki tülikast vabaneda, oli 29. juunil volikogu istungi materjalide hulgas esimeseks lugemiseks Kuusalu valla põhimääruse uue redaktsiooni eelnõu. Selles on üllatuslikult revisjonikomisjoni kohta kaks lehekülge tihedat reglementeerivat teksti.
Muuhulgas on kirjas, et “Kontrollimised toimuvad vallavolikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.” Seda saab tõlgendada nii, et kui koalitsiooni kuuluv vallavolikogu esimees ei kinnita kirjalikku revisjonikomisjoni kontrollimisülesannet, siis midagi kontrollida ei tohigi. Vallavolikogu esimees Enn Kirsman on ise muuseas revisjonikomisjoni liige ja selle “seadusesätte” välja pakkuja valla põhimäärusesse.
Mis suunas Kuusalu valla juhtimine liigub, on nende toodud näidete põhjal üsna ilmne.
