Peaaegu kümme aastat tagasi, märtsis 2006 alustas Aruküla mees Jüri Zelobetski II maailmasõja ajal hävinud kohaliku õigeusu kiriku taastamist. Toona tütre kaotanud mees teeb seda tänaseni annetuste ja vabatahtlike toel, viimati annetas MTÜ Eesti Pakendiringlus hunniku kaubaaluseid.
Tegemist on suurte ja tugevate kaubaalustega, mida sellisel kujul enam ei vajatud, ütleb Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus, kelle sõnul viis juhus neid kokku Jüri Zelobetskiga. Et tegu oli korraliku ja kuiva toll-lauaga, pakuti kaubaaluseid kiriku taastamiseks. „Kuna katuse panemine jääb järgmisesse aastasse, siis on lootust, et koostöös jõuab koguda kogu katuse jaoks vajamineva materjali,“ avaldab Kangus lootust.
Jüri Zelobetski ütleb, et kontakti sai ta pakendikäitlejatega ühe sõbra kaudu, kes töötab Eesti Pakendiringluses. „Me teeme neist tellingud, saalungeid,“ ütleb ta kaubaaluste kohta. „Sarikamaterjali üks Tallinna firma juba ostis meile.“
Kirik raha ei anna
Niimoodi, annetajate toel, on Zelobetski kirikut kümmekond aastat taastanud. Kiriku täielik nimi on Aruküla Kolmainu-Jumala kirik. 19. sajandi lõpus ehitatud pühahoone hävitati II maailmasõja päevil nõukogude õhuväelaste poolt. Tänasel päeval kuulub kirikuhoone koos maalapiga Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK). Muinsuskaitseamet hoone vastu huvi ei tunne, sest tegu on tolleaegse tüüpprojektiga – taolisi kirikuhooneid on Eestis kümmekond.
Esimesed paar aastat kulus Zelobetskil paberimajanduse peale. Hoonele tehti ekspertiis, luba oli vaja saada omanikult EAÕK-lt, vaja oli koostada restaureerimiseks projekt. Seitse aastat tagasi algas taastamise töö. EAÕK taastamiseks raha ei anna, nemad lubasid kiriku sisemuse täita, ütles Zelobetski. Raha on ta saanud annetajatelt. Neid on nii palju, et täpset arvu ei oska mees öelda. Summad on siiski väikesed. Raasiku vald aitab kaasa keskmiselt 700 euroga aastas. Annetanud on erinevad firmad, küll mitte raha, vaid materjale.
Enamik tuleb ise teha. Näiteks tellingud, mis praegu kirikuhoonet ümbritsevad, on Jüri ja ta abiliste kätetöö. „Poeg on keevitaja, ma ise ka natuke keevitan,“ ütleb Zelobetski.
Kiiret ei ole
Zelobetskil ja aitajatel oli plaan tänavu hoonele katus peale saada. „Ei tulnud välja,“ ütleb Zelobetski mõtlikult. „No vaatame, kuidas jõuame. Sarikad teeme puidust, plekk peale, nagu ikka kirikutes.“ Kümmet aastat enam ei lähe, ütleb ta. Kui palju, ei oska ka öelda. „Sellega kiiret ei ole. Rahulikult teeme, nii palju, kui Jumal annab, nii palju teeme.“
Praegu teeb Zelobetski koos ühe töömehega kirikule karniisi. Paari nädalaga peaks see valmis saama.
Taastada tahetakse kirikut sellisena, nagu see kunagi oli. Vähemalt väljast. Vanad joonised saadi Tartust arhiivist. Projekti tegi arhitekt Ants Rajando.
Kiriku kellad on samuti alles. Suurim neist asub praegu Amblas. Zelobetski pole seal ise käinud, aga tuttavate sõnul on kell seal täiesti olemas, peale kirjutatud „Aruküla kiriku kell“.
Zelobetski raha oma töö eest ei saa. „See on mu missioon,“ ütleb ta. „Mul on ka oma töö, ma olen torumees. Õhtuti ja nädalavahetustel käin seda tegemas.“
Hea meelega oleks Jüri Zelobetski aga kogu aeg kiriku juures, tegutseks seal. Seal tunneb ta end kõige paremini. Otse kiriku kõrval, kümmekonna meetri kaugusel asub bussipeatus, mille nimi on „Jüri tee“.
KIRIKU TAASTAMISELE SAAB KAASA AIDATA
• Jüri Zelobetski taastab Aruküla kirikut omast tahtest, vabatahtlike abiga. Toetada saab kiriku taastamist, kui kanda annetus Aruküla Kolmainu-Jumala Pühakoja taastamise ühingu arveldusarvele EE772200221032817451.
• Kui Jüri Zelobetskist ja tema missioonist tegi saatelõigu „Pealtnägija“, kogunes annetustega juurde korraga 4000 eurot. Tavalisel ajal tuleb vähem. Mõned inimesed jäävad autodega (kirik asub tee ääres) seisma, uurivad infotahvlit ja annetavad. „Üks inimene tuli, ütles, te teete siin tööd, ma annan teile raha, minge sööklasse, sööge kõhud täis, siis saate paremini teha,“ muheleb Jüri Zelobetski. „Ma ütlesin, väga hea, aitäh teile.“
• Toetada saab ka muud moodi kui rahaga. Zelobetski ütleb, et vaja oleks puitu uste ja akende jaoks ja tsinkplekki katuse jaoks. „Mõnel maaomanikul on võib-olla saared või tammed või jalakad, millest saaks korralikud aknad-uksed. Kui soodsa hinnaga saab, kasutaks ära,“ ütleb ta.
