Tänavu augustis möödus 75 aastat soomepoiste ehk 200. jalaväerügemendi kojutulekust läbi Paldiski. Osa mehi võitles septembris Saksa vägede ridades Lõuna-Eestis, suurem osa aga saadeti väljaõppele kas Kloogale või Kehrasse. Just Ida-Harju meestest, elust ja võitlustest annab Kehra raudteejaamas ülevaate uus näitus.
29. septembril, kui näitus “Anija valla soomepoisid” avati, saabusid Kehrasse mitmed aukülalised. Kohal oli kolm soomepoissi ehk Aruküla mees Manivald Sahkai, Kehras elanud Jaanus Jahilo ning Artur Roopalu Tallinnast. Riigikogu esimees Henn Põlluaas pidas lühikese tervuskõne, kus meenutas enda soomepoisist isa Gunnarit. Ta oli pärast naasmist kodumaale suure tõenäosusega just Kehras väljaõppelaagris. Kohalolekuga austas avamist ka Soome saatkonna kaitseatašee Antti Haavala. Väljapanekut Kehra raudteejaama näitusesaalis saab vaadata tuleva aasta märtsikuuni.
Mõni päev pärast avamist rääkisid JR-st 200, selle liikmetest, Anija soomepoistest ning nende hilisemast saatusest Harju Elule ajaloolane Heini Vilbiks ja MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas.
Heini Vilbiks ütleb, et näituse põhitähelepanu on Kehral ja laiemalt kogu Anija vallal. Pikemalt antakse ülevaade Kehra väljaõppelaagrist, kuhu soomepoisid pärast kodumaale naasmist saadeti. Täpsemalt tuli 19. augustil 1944 laevaga Paldiskisse 1752 meest. Sakslased saatsid esimese pataljoni Tartu rindele, kõik ülejäänud mehed aga saadeti Kehrasse või ka Kloogale väljaõppele. “Kehras oli Eesti diviisi tagavarapataljon, kuhu saadeti ka Alfons Rebase ja Georg Soodeni pataljonide täiendust enne Sinimägesid. Laager asus Kehra lähedal, Paasiku mõisas. Selle peahoonet tänaseks kahjuks alles ei ole ja fotot sellest ka pole,” selgitas Vilbiks. Lisaks oli osa laagrist Kaunissaare mõisas, mille peahoone hävines aastal 1945. Õnneks on ehitisest olemas foto.
Üle 30 Anija soomepoisi
Kehra ümbruses olnud mehed võitlesid septembri lõpus Maardu-Lagedi joonel. Näitusel on ka toonaste soomepoiste mundrid, mis pärit Kupu küla mehe Peeter Kivimäe kogudest. “Vormid tulid Eestis kõik Saksa omad, Soome vormis võidelda ei saanud. Noormehed käisid siin kohalikes taludes ning andsid sealsetele inimestele omad jalanõud. Nad ei soovinud neid sakslastele loovutada, sest sealsed jalatsid olid väga head,” räägib Vilbiks.
Lisaks tegi ta koos abilistega ära suure töö, et selgitada välja Anija vallast päris või seal elanud soomepoisid. Näitusel on väljas 33 mehe lühielulood ning enamusel ka fotod. Aga juba on tulnud juurde andmeid uutest Anija valla soomepoistest. “On selliseid külastajaid, kes räägivad: aga minu isa, onu või muu sugulane elas ja töötas Anijal,” teab mees. Asi on nimelt selles, et andmed on mõne mehe eluloos lünklikud, nad on surnud enne vabariigi taastamist või olnud näiteks Kehras lühikest aega. “Ja mõned mehed ei rääkinud JR-st 200 isegi enda lähisugulastele, sest 1940–50-ndad olid karmid ajad.” lisab Vilbiks.
Ta lubab, et kogub andmeid, fotosid ning uut teavet soomepoistest kindlasti edasi. “Seda lubasin tänavu aprillis lahkunud Vello Salole. Sest on umbes 30 meest, kelle elusaatusest ja surmakohast ei tea keegi siiani. Nad võivad puhata nimetus hauas metsas või ka Läänemeres,” arutleb Vilbiks. Osa mehi võis ka ise teadlikult jälgi kaotada, et mitte kodumaale jäänud sugulastele kannatusi tekitada. Aeg ning aastad on aga oma töö teinud. Tänaseks on üle maailma elus poolsada soomepoissi, kelle eluaastad algavad numbriga üheksa. Näitusel on ka kaart, kuhu märgitud JR 200 võitlused Karjalas Viiburi lähedel ning mujalgi. “Jalkalas, saartel ja Vuokselas. Samuti on märgitud väljaõppekoht ehk Taavetti. Muidu räägitakse ainult abstraktselt Soomes olemisest. Nüüd on paigad kaardil näha,” ütleb Vilbiks.
Palju kirjanikke
Omaette osa on pühendatud soomepoiste kohta kirjutatule ning soomepoistest kirjameeste ja memuaristide loomingule. Samuti on väljas soomepoiste elulugude kogumikud.
Vilbiks ütleb, ilmunud raamatutest võiks omaette näituse kokku seada. Neid on trükitud kümneid ja kümneid. Siiski on Kehras näha vaid väike osa kirjutatust. Kuid seda huvitavam on näiteks Padise mehe Arved Viirlaidi “Põhjatähe pojad”, kus mainitud Harjumaad. Samuti Heino Susi raamat “Kojutulek”, milles pikk peatükk Kehrast ja selle ümbruse elust. Lisaks on Kehrast mälestuskilde kirjutanud ka Vello Salo.
MTÜ Kehra Raudteejaam eestvedaja Anne Oruaas lisab, et näitus aitab kindlasti täiendada ning parandada siitkandi soomepoiste lugu. “Kevadel tegime üleskutse, et andke teada ning tooge materjali. Aga näitus on üleval märtsikuu alguseni ning iga täiendus on teretulnud,” ütleb Oruaas. Kehra muuseum on avatud neljapäevast laupäevani kella 10–17-ni. Kuid ettetellimisel saab muuseumit ka muudel aegadel külastada. “Neljapäeval, 24. oktoobril kell 19 vestleb muuseumis Eesti meeste valikutest viimase sõja ajal Hanno Ojalo,” lisab Oruaas.
