Anija külas asuvat suursugust mõisa peahoonet ja parki on ilmselt näinud igaüks, kes on keeranud Piibe maanteelt Kehra suunale. Kaugemalt vaadates meenutab kahekorruseline maja veidi Tartu ülikooli peahoonet. Kuigi kuut sammast, võimsat peatreppi ning kella Anijal pole, saab mõisahoones omandada tarkust ja nautida kultuuri.

Praegu tegutsevad mõisas käsitöö- ja taaskasutustoad ning korraldatakse kontserte. Töötab ka raamatukogu, mis on 1914. aastal loodud lugemisringi järeltulija. Mõisas asub Piibe butiigi ateljeepood, mida peab kunstnik Eve Tiidolepp. Põhiliselt on poekeses müügil tema vilditud autoritööd. Ajal, kui Harju Elu külas käis, oli mõisa virtina ehk majapidajanna Margit Kuusikul pooleli ringkäik, kuulajateks Siret, Urve ja Herles Sultsing Murastest. Iga toa, koridori ning detaili kohta on Kuusikul mõni huvitav lugu või tähelepanek. “Võtame teisele korrusele viiva trepi. See on ilmselt asunud varem mujal. Aajaloolased on öelnud, et trepp asub ebaloogilises kohas,” selgitab naine. Samad teise korruse koridoris on avatud näitus Valdo Prausti kogudest. Kehra mees on uurinud aastaid mõisa, Piibe maantee ning ümbruskonna lugu.

Suure osa ruumidest võtavad enda alla käsitöö- ja taaskasutustoad. Praegu on nende toonid valged ja heledad. Kui aga kool 2002. aastal tegevuse lõpetas, olid seinad ja põrandad valdavalt kas pruunid, sinised või rohelised. “Aknad olid koos põskedega tumedat tooni. Need on nüüd heledaks võõbatud,” rõõmustab Kuusik. Ta näitab külalistele halupuude hoidjat, mille kütja valmistas koolipinkide jalgadest. Kokku tuleb mõisas talveperioodil soojaks ajada kümme ahju. Enamus nendest on vanad ning küttesüsteemide uuendamiseks taotletakse toetussummasid.

Ainulaadne laudpõrand

Mõisaajal asus teisel korrusel ka suurem saal, mis tükeldati hiljem mitmeks väiksemaks ruumiks. Selles asusid vaheseintega eraldatud taga toad, tualetid, kööginurk ning mitmed panipaigad. “Praeguseks on need vaheseinad valdavalt lammutatud. Toad oleme ka heledaks värvinud. Siia saab ruumi mõisa uus virtin,” räägib Margit Kuusik. Ta juhib tähelepanu mitmekümnesentimeetri laiustele põrandalaudadele, miliseid teistes ruumides ei kohta. Kahjuks ei olnud varasematel aegadel vanad laudpõrandad au sees. Ühes toas olid need näiteks kaetud Mistra kattega. “Kate oli vist tuhande naelaga põrandale kinnitatud,” ütleb naine.

Ta tutvustab ka enda käsitöötuba, kus kolmapäeviti on peetud jutu- ja käsitööõhtuid. Siin on asju, mis pärit 20. sajandi algupoolest või veelgi varasemast asjast. “See on kinkija ema tikitud pluus aastast 1936. Siin on ka kaks minu vanaemade õmblusmasinat,” räägib ta külalistele. Näha saab jänesenahkset vaipa, mis valmistatud mütsitootjate ülejääkidest. “Siin on kübar, mis maksab 35 senti. Sangad, mis ootavad koti valmimist ning lõngad, mis ootavad kudumist,” ütleb Kuusik.
Esimesel korrusel näitab virtin Margit kohvikut Peaproov, käsitööpoodi ning saali. Käsitööpoes pakutakse nii keraamikat kui ka Jüri Lillsoo valmistatud puuesemeid. “Pähklipuust iste on meil ka. Ja ümmargused istumisalused. Fred Jüssi oli külas sügisel ning kinkisime talle ühe sellise aluse. Loodusemees oli väga rõõmus,” meenutab Kuusik.

Toetati üle veerandi miljoniga

Mõisa haldab ja üritusi korraldab SA Anija Mõisa Haldus. Arendusjuht Janne Kallakmaa ütleb, et 18.juulil toimus neil õnnestunud kohvikutepäev. Avatud oli üheksa söögikohta, rahvast käis Anijal Koselt Tartuni. 1. augustil korraldatakse muinasjutuhommik ning 13. augustil esinevad Mustlastantsijad Anija mõisa legendiga. Külla on kutsutud ka folkansambel Zorbas, toimuvad mõisa ekskursioonid. “23. augustil peame pärtlipäeva laata. KOP (kohaliku omaalgatuse programm) toetas üritust rahaliselt. Ja viis päeva hiljem annab kontserdi Liisi Koikson,” räägib Kallakmaa tihedast augustikuust.

Värskeim uudis saabus aga Anija mõisa rahvale paar päeva tagasi. EL-i struktuurifondidest toetakse arendust 243 100 euroga. Lisaks toetab KIK kaasfinantseeringuga ehk 15 protsendiga . Projekti kogumaksumus on 286 000 eurot. “Eraldatud rahaga saavad korda sadeveesüsteemid, puhastatakse tiigid, regulaarne pargiala saab teed ja istutatakse taimi. Inglise pargis korrastatakse niidud ja raiutakse võsa,” selgitab arendusjuht. Pooleli on raha taotlemine keskkonnahariduseks. AS Restor valmistab ette eelprojekti, et korda saaks peahoone ja sealhulgas küttesüsteemid. “Veel tahaks mõisa uut helitehnikat filminäitamiseks. Suur ekraan on meil olemas,” ütleb Kallakmaa.

Anija mõis

• Esimesed teated praeguses kohas asuvast mõisast on pärit aastast 1482. See kuulus Hermen Soyele ehk Hermann von Zoegele.
• Mõis on saanud nime väikeselt Hanijõelt, mis voolas rabajärvest Jägala jõkke.
• Tänini säilinud kahekorruseline hilisbarokne mõisahoone kerkis Matthias Georg Staël von Holsteini omandusajal, aastatel 1796-1802.
• Kõrge kelpkatusega hoone peakorrus on esimene korrus. Hoone fassaadi liigendavad pilastrid. Alles on ka mitmed kõrvalhooned (tall, ait, valitsejamaja jne.) ning 10-hektariline park.
• Aastatel 1920-1975 ja 1990-2004 töötas peahoones kool.
• Vaata lisa: anijamois.ee