Kui riigipeal, kõrgkoolide rektoritel ning omavalitsusjuhtidel on ametitunnused, siis Anija vallas on külavanemate tunnus rinnamärk ning sinikollane sall. Vallas on 31 küla ning uue statuudi järgi seitse külavanemat. Osa neist on ametis ka mitme asula peale.

23. veebruaril peeti Kehra keskväljakul vabariigi aastapäeva aktust. Sellel sai sinikollastes värvides salli ja rinnamärgi vallajuhtidelt kätte värskeim külavanem ehk Jane Mättik Rookülast. Lisaks oli varem kätte saadud sallidega kohal kolm meest: Marek Suik (Anija ning Kuusemäe), Tarvo Maripuu (Alavere ning Uuearu) ja Andrus Nilisk Vooselt. Salli on vastu võtnud ka Erik Jüriöö (Pikva ja Arava), selle üleandmist ootavad Urve Külv Linnaksest ning Tiina Nurmik (Salumäe ning Kihmla).

Otstes on valla vapp kolme hanega ning veskirattaga. Fotod Allar Viivik 

Sellel päeval ei teadnud vallas aga keegi, et mõne tunni pärast algab Venemaa sissetung Ukrainasse. Algas ränk sõda, kus sinikollane värvikombinatsioon on kogu maailma toetusmärk vabale Ukrainale.

Idee mullu suvel

Anija valla arendusjuht Meeli Kuul ütleb, et külavanemate sallide idee tekkis mullu suvel. „Siis ei olnud meie valla jaoks ja laiemalt Eesti jaoks värvidel nii suurt seost Ukrainaga. Meil on küll kasvav ukrainlaste kogukond, kuid seost toona tõesti polnud,“ ütleb Kuul.

Te selgitab, et külavanema sall on valmistatud valla ametlike sümbolite värvikoodide järgi. Selle keskel on kollasel põhjal siniste trükitähtedega kiri „külavanem“. Salli otstes on aga sinisel taustal valla ametlik vapp ja kiri „Anija vald“.

Kuul lisab, et tema teada pole ei Harjus ega kaugemal maakondades taolisi ametitunnuseid. Klassikaline levinum sümbol on ikka rinnamärk.

„Kui külavanem enam ametis pole, siis sall jääb talle.“

Kellel on õigus meenesalle kanda? „Külavanemate traditsioon on vallas pikk. Kokku on Anija vallas 31 küla, millest vanem on kümmekonnal. Aga koroonapiirangute perioodil sai nii mõnelgi ametiaeg täis ja oli vaja valida uut,“ ütleb Meeli Kuul.

Tähtsatel päevadel

2021. aastal, kui pandeemia pisut leevenes, alustati külaliikumise ja -koosolekute taaselustamist. Töötati välja ka külavanemate täiendatud statuut. Selle järgi saidki suvel ning varasügisel ametisse kas uued vanemad või pikendati seniste volitusi. „Aga neil võiks olla ka meene. Otsisime mõlemale soole ja igasugusele ilmale sobivat meenet. Rinnamärgid on olemas, aga midagi oleks veel vaja,“ kirjeldab Meeli Kuul otsinguid.

Koos jõutigi sallide ideeni, mis meenutaks jalgpallipubliku fännisalli. Seda saab kanda näiteks külade tähtsatel sündmustel (külapäev, spordipäev, elanike üldkoosolek, jaanipäev jne) või valla kogunemistel (võidupüha, vabariigi aastapäev, Kehra päev jne). Sallid telliti mullu suvel.

„Neid on vallavalitsuses varuga. Kui külavanem enam ametis pole, siis sall jääb talle. See ei ole presidendi, rektori või omavalitsusjuhi ametitunnus, mis antakse ametiga üle. Sest lugupidamist väärivad ka endised külade juhid,“ ütleb Kuul. Tõenäoliselt valitakse järgmine vanem Härmakosu külas, kus on ees ootamas üldkoosolek.

Arvamus, Jane Mättik, Rooküla külavanem

Minule tuli selline tunnus ehk külavanema sall üllatusena. Ma ei teadnud tõesti midagi, sest ametisse valiti alles veebruaris. Sain selle kätte 23. veebruaril Kehras, rohkem pole ma aga salli kandnud.

Eks see tunnus on ikka vajalik, et rahvas teaks, kes on külavanem ja millega tegeleb. Kus ja millal salli uuesti kannan, ma praegu ei tea.