Arvo Pärdi keskuse hoone ehitab Laulasmaale AS Ehitustrust. Hispaania arhitektide projekteeritud ehitis läheb maksma 6,69 miljonit eurot ning kestab järgmise aasta kevadeni. Uksed avatakse tuleval sügisel ja siis saab helilooja arhiivi vaadata iga huviline.
Kellasalu teele kerkiva keskusehoone pindala on 2348 ruutmeetrit ning seal avatakse arhiiv, raamatukogu, 140-kohaline auditoorium, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Samuti saavad Kellasallu ruumid keskuse töötajad. Ehitusmaterjalid on looduslikud ehk klaas, puit ja betoon.
Harju Elu külastas Laulasmaa mändide all asuvat keskust 28. märtsil. Praegu töötavad raamatukogu ja arhiiv kahes väiksemas hoones. Üle tee mändide vahele kerkib uus keskus ning selle ehituse ettevalmistamise tööd algasid mõni nädal tagasi.
“Arvo Pärt tahab, et kogu tema arhiiv ja looming oleks ühes kohas koos. Uude keskusesse tahame koguda vähemalt teabe, kuidas loomingus orienteeruda,” iseloomustab tegevjuht Ano Kivilo valmivat hoonet. Keskuse tegevjuht Anu Kivilo ütleb, et keskus sai alguse viimasel kümnendivahetusel. Nora ja Arvo Pärt kolisid aastal 2010 Berliinist Eestisse. Arhiivi ja raamatukogu olid nad kogunud ning hoidnud 1980ndate algusest. “Tagasi kolides tekkis küsimus: kus hoida arhiivi ja kuidas see üles ehitada. Saksamaa oli valmis kogu hoidma, aga Arvo Pärt soovis materjalidega edasi töötada ning asutas koos abikaasaga endanimelise keskuse sihtasutuse,” räägib Kivilo.
Tihti tekivad isikute keskused või arhiivid siis, kui suurkuju enam ei ole. Laulasmaal asuvas asutuses lööb helilooja ise korrastamises kaasa.
Avalik kasutus
“Säilitatud on helilooja käsikirjad, partituurid, kirjavahetus, raamatud, autasud, fotod ja muu. Kogume filme, telesaateid, tema loomingu põhjal sündinud maale, tantsuetendusi, videokunsti, trükisõnas ilmunud kriitikat, tutvustusi ja palju muudki,” loetleb Anu Kivilo.
Kahes hoones asuv keskus pole hetkel avalikus kasutuses. Külalisi võetakse küll vastu ning mullu toimus ka muuseumitöö üritus. Värskelt tähistati koos Laulasmaa kooliga Arvo Pärdi õpetaja Heino Elleri 130. sünniaastapäeva. Kuid ikkagi on võimalused piiratud.
Rajatav keskus on kindlasti avalik kultuuriasutus. “On levinud arvamus, et heliloojale ehitatakse Laulasmaa mändide alla muuseumit. Keskus on avatud kohtumis- ja tööpaik, mis tahab tutvustada Eesti muusikat, kultuuri ja maailmakultuuri,” räägib Kivilo.
Selline hakkab hoone välja nägema. Keskuse uue hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P. Nende võistlustöö “Tabula” tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Ehitusprojekt valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal.
“Natuke on algset lahendust muudetud. Aga keskuse kuju ehk hoburauad ja ruumiprogramm jäid samaks,” lisab tegevjuht. Algusest peale oli selge, et hoones peavad asuma auditoorium, raamatukogu, arhiiv ja muud alad. Eesti insenerid lisasid külmasillad, katusekalded ja vähendasid klaasseinte mahtu. Vähem on ka sisehoove. Alguses pidi olema neid 23, kuid lõplikult rajatakse üheksa sisehoovi. “Õnneks on arhitektid paindlikud. Nad teevad meelsasti koostööd ning riik toetab ehitust,” kiidab Kivilo.
Huvilisi Ameerikastki
Lisaks keskusele rajatakse Laulasmaa-Lohusalu maantee äärde parkla ning keskuseni jalgtee. Külalised ei saa sõita autodega mööda Kellasalu teed, vaid jätavad autod 300-400 meetri kaugusele parklasse. “Meie põhimõte on see, et inimesed peaksid võtma Laulasmaale tulekuks aega. Keskus võiks asuda ka Tallinnas või Tartus. Aga seal jääks see kuidagi märkamatuks,” ütleb Kivilo. Nüüd mängib kaasa kogu Laulasmaa ja Lohusalu kultuurilugu. “Siin kõrval on Heliküla, kus on elanud ja suvitanud muusikud Ellerist Sumera ja Kaljusteni. Siin on viibinud teadlasi, kunstnikke ja kirjanikke. Laulasmaa ja Kloogaranna vahel elab laulja Uno Loop,” loetleb Anu Kivilo.
Mida tähendab maailmale helilooja Arvo Pärt, seda tunnetas tegevjuht mõni aeg tagasi, kui keskuse ukse taga seisis seljakotiga noormees Ameerikast Oregonist. “Ta soovis heliloojaga kohtuda. Juhuslikult oli helilooja siin ja ta võttis noore ameeriklase vastu. Nad mängisid koos klaverit ja rääkisid ning kuulasid muusikat. Sellele mehele oli kohtumine ilmselt kustumatu elamus,” ütleb Kivilo.
