Oktoober on vaimse tervise kuu, mis võib inspireerida oma vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Nõuandeartiklis keskendume ärevushäiretele, mis esinevad aastas hinnanguliselt umbes 9% inimestel.
Peaasi.ee nõustaja, psühholoog Andreas Holsti sõnul võib ärevushäirega elamine olla koormav, kuid oluline on teada, et see on ravitav ning ärevuse vähendamisega on võimalik ka igaühel iseseisvalt tegeleda. Selleks, et ärevust iseseisvalt vähendada tuleks esmalt aru saada, kuidas on oma enesetunnet üldse võimalik mõjutada.
Holst selgitab, et tuginedes Kognitiivse Käitumisteraapia raamistikule on enesetunde mõjutamiseks võimalik läheneda kahest erinevast punktist – mõtetest või käitumisest. Ta märgib, et õnneks on ajapikku võimalik oma mõtteid muuta, neid suunata ja juhtida. „Mõttemustrite muutmine pole kerge, aga see on sarnane muudele oskustele – alguses on päris raske, aga harjutades kujunevad oskused ja vilumus.“
Holst räägib, et esimese asjana on oluline suurendada teadlikkust oma mõtetest. Selleks tuleks tähele panna mõtteid, mis meil on iseenda ja maailma kohta. Sageli pole need mõtted päris teadlikud ning paneme neid tähele vaid „vilksamisi“. Tihti oleme rohkem ametis enda mõtete mõtlemisega kui nende endale teadvustamisega.
Kui mõtlemist täpsemalt vaadelda ja analüüsida, siis selgub, et päris suur osa meie mõtetest ei vasta väga hästi reaalsusele. Tihti on mõtted segunenud subjektiivsete hinnangute ja uskumustega, mis kallutavad nende objektiivsust.
„Kui oled oma mõtteid hakanud tähele panema ja märkama, millised neist tekitavad ärevust, siis on mitmeid võimalusi oma mõtete muutmiseks ja enesetunde parandamiseks,“ selgitab Holst.
Mõtete vaidlustamine
Peaasi.ee nõustaja, psühholoog Andreas Holst jagab mõtteharjutust ärevuse suhtes, mida paljud inimesed on tundnud.
„Kujutle, et sul tekib lennukis istudes korraga ärev mõte: Äkki kukub lennuk alla!“ Selle asemel, et oma peas leida sadu viise, kuidas see juhtuda võiks, võid hoopis endale öelda nii: „Hmm, see on väga kummaline mõte, mis mulle pähe tuli! Huvitav, mis tõestust mul selle võimaluse realiseerumisele on? Statistiliselt on ju lendamine kõige turvalisem transpordiviis. Pole ime, et mu keha reageerib ärevalt, kui ma sellist asja ette kujutan.“ Samas see on ainult mõte ja sellest saab ka lahti lasta,“ ütleb Holst ning lisab veel, et ärevuse vähendamine mõtlemise kaudu tähendab oma mõtete jälgimist, vaidlustamist ja ümberhindamist. Teisisõnu oma mõttemustrite muutmist.
„Kui oma mõtteid hoolikalt tähele panna, siis näeme, et paljud meie mõtted ei vasta tegelikkusele. Neid erinevusi reaalsusest nimetatakse mõttevigadeks. Kõigil meil on mõnel määral selliseid mõttevigu, aga kui neid on liiga palju, siis võib mõnel raskemal perioodil ärevus tõusta ebatervislikule tasemele. Pikaajaline kõrgenenud ärevustase viibki lõpuks välja kujunenud ärevushäireni. Ärevushäire ehk liigne ärevus soodustab omakorda teiste vaimse tervise probleemide tekkimist,“ räägib Holst.
Noorte vaimse tervise eest on võitlema asunud koostöös Peaasi.ee-ga ka Samsung, mis korraldab noorte heaolule suunatud ideekonkurssi Solve For Tomorrow. „Ärevus ja pinged kooliruumis on paljudele õpilaste igapäevane ja normaalsus, olgugi, et see nii olema ei peaks. Just seetõttu on Samsung käima lükanud ideekonkurssi Solve For Tomorrow, mis otsib lahendusi noorte heaolu parandamise osas kooliruumis,“ ütleb Solve For Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte.
Kuigi kergemate vaimse tervise probleemidega on võimalik tegeleda ka ise, siis vahetevahel võib nendega tegelemisel vaja minna abi. Peahea nõustamine on 12–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme. 12–15-aastased saavad nõustamisele registreeruda kirjutades keskus@peaasi.ee.
Nõustamine on noortele tasuta. Kõige enam on abi neil noortel, kelle raskused ei vaja veel arstiabi või kui raskused ei ole elu veel väga keeruliseks muutnud. 16–26-aastased noored saavad nõustamisele registreeruda noustamine.peaasi.ee/noored.
Noor saab valida talle olulised teemad, mis lahendamist vajavad. Peahea nõustamine koosneb kuni kuuest kohtumisest. Nõustajad kasutavad teaduspõhiseid ja noorte jaoks sobilikke tehnikaid. Nõustajatel on erialane kõrgharidus, nad on läbinud Peahea väljaõppe ja praktika ning neid juhendavad kogenud kliinilised spetsialistid. Vajadusel suunatakse noor asjakohasema teenuseni.
