Ajahambast puretud Anija mõisa äratatakse uuele elule. Eelmise aasta detsembris jõudsid taastamistööd ühele poole mõisa aidas. Renoveeritud peahoone avatakse külastajatele pidulikult 23. augustil.

Taastamistööd muutusid võimalikuks tänu EAS-i 2017. aasta suvel tehtud otsusele eraldada 1 750 000 eurot Eruoopa Liidu raha Anija mõisa peahoone ja aida renoveerimiseks. Anija vald otsustas ettevõtmist toetada 400 000 euroga.

Nüüd, kolm aastat hiljem on taastamistööd lõpusirgel. Maakonnaleht Harju Elu uuris, milline on hetkeseis.

Giid ja programmijuht

Mõisal on juba päris oma giid – Sirje Jõhvik –, kes elab sealsamas Anija külas. Atesteerimise läbis ta 2018. aastal.
Kauaks juttu jagub? “No tund-poolteist on meil see retk mõisa pargis,” arvas Jõhvik. Mis inimesi mõisa juures kõige rohkem kütkestab? “Vana ajalugu, vanad seinad, kes siin on elanud, mis siin on olnud,” rääkis giid.

“Teen siin kõike. Hoian aeda korras – rohin peenraääri, kastan, pritsin rohelise seebiga taimi lehetäide vastu. Vaatan, et majas oleksid lilled vaasides, laudlinad õigesti. Kui õhtul on näidendi proovid, teen uksi lahti ja panen pärast kinni,” jätkas Jõhvik.

“Suhtlemiskogemuse olen saanud Pärnust Estonia spaast. Seal tegin samamoodi majaringe, tutvustasin spaad. Nüüd on minu aiandushuvi ja endine töö siin Anijal kokku saanud. See on minu unistuste töökoht,” rõõmustas giid.

Giidile on toeks programmijuht Kadri Raudkivi, kes tegeleb sündmuste ettevalmistamise ja turundusega. “Ma olen ise Kehrast pärit. Vahepeal – üle kümne aasta – töötasin kaitseväes. Pärast emaks saamist naasin Kehrasse ja otsisin uut väljundit,” selgitas Raudkivi.

Programmijuhi töö Anija mõisas algas tänavu 18. veebruaril. “Nelja kuuga oleme teinud väga palju sisulist tööd, just seda, mis puudutab püsinäitust ja kogu avamisprotsessi. Kõik materjalid on ju vaja läbi töötada, korrigeerida, ühtlustada,” täpsustas Raudkivi.

Anija mõisa perenaine Janne Kallakmaa, SA Anija Mõis nõukogu esimees Arvi Karotam ja programmijuht Kadri Raudkivi mõisa aida ees, mille taastamistööd lõppesid eelmise aasta detsembris. 

16. juunil tervitati Anija mõisas juba turismifirmade esindajaid, et anda ülevaade tööde käigust ja mõisa tulevasest turismipotentsiaalist. “On tore, et nüüd jõudis kätte see päev, et te saite siia tulla,” rõõmustas Anija mõisa perenaine Janne Kallakmaa.

“Tellingud võetakse täna ära. Aiast näeme, mis värvi meie härrastemaja on,” lisas Kallakmaa 16. juunil.

Veel üks elutöö

Siin tuleb müts maha võtta Arvi Karotami ees, kes sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimehena ja aastatel 2013–2019 ka Anija vallavanemana on mõisa taastamisel olnud eestvedaja rollis.

Kuidas siis peahoonet renoveeritakse? “Kui Euroopa Liidu rahastus meile kolm aastat tagasi avanes, tuli kohe korraldada projekteerimishange. Selle võitis AS Restor, kes on vanade hoonete osas kogenud tegija,” kiitis Karotam.

Ehitushankega nii libedalt ei läinud. “Esimese ehitushanke tunnistasime kehtetuks, sest see ei mahtunud meie planeeritud eelarve raamidesse. Korraldasime uue ehitushanke ja selle võitis OÜ Sulane, kes on Anija vallas ehitanud päris mitmeid objekte,“ tunnistas ta.

“2019. aasta veebruaris läks ehitus täie hooga käima. Allkirjastatud lepingu kohaselt peab objekt valmis olema 31. juuliks 2020,“ rääkis endine vallavanem.

“Tänud ka ilmataadile, kes andis meile sooja talve, et ehitajal oleks võimalus tegutseda plusskraadidega,“ selgitas Karotam.

“Vanade hoonete puhul pead alati olema valmis ka üllatusteks, et kuskilt tuleb välja mõni muinsuskaitse poolt väga hinnatud detail, mis võib panna ehituse uuringuteks pikaks ajaks seisma,” rääkis mõisa taastamise eestvedaja.

“Mõned tarned jäid koroona tõttu õigel ajal tulemata, aga ehitaja on need raskused ületanud,” kiitis Karotam.

Endine vallavanem lisas: “Mõisa tegevjuhtkonnal on tulnud restaureerimisprotsessil hoida pidevalt silm peal. On juhtunud, et ehitaja ei ole projekti järginud omale odavamaid lahendusi otsides. Oleme tellijana kogu mõisaperega olnud valvsad, et mõisa lihtsuse võlu kaotsi ei läheks. Siinkohal eriline tunnustus mõisa tegevjuhile Janne Kallakmaale.”

Taastamistööd püsivad üsna hästi eelarve raames, ehkki näiteks elektritööd osutusid plaanitust kallimaks. “Projektiväliseid lisatöid võib kokku tulla kuni 50 000 euro eest, aga need me suudame omavahenditest ära tasuda.

Tavaliselt sellise suure objekti puhul võib tulla lisatöid kuni 10% eelarvest, aga me saame vähemaga hakkama,” kinnitas nõukogu esimees.

Valmib ka raamat

“Kui ehitaja annab mõisa meile 31. juulil üle, kulub järgmised kolm nädalat mõisa sisustamise peale. Testimist vajab näituse ekspositsioon. Seal on palju uudset elektroonikat ja huvitavaid kaasaegseid lahendusi,” rääkis Karotam.

Praegu toetab Anija vald mõisa enam kui 100 000 euroga aastas. “Ma loodan, et vallavolikogu ja vallavalitsus jätkavad mõisa tegevuse rahalist toetamist ka järgmisel aastal. Enne, kui mõis hakkab ennast täielikult ära majandama, kulub veel päris mitu aastat,” arvas nõukogu esimees.

Eelmise aasta detsembris valminud Anija mõisa aidas korraldati aastavahetusel juba mitmeid tulutoovaid üritusi. Käesoleva aasta kevadesse kavandati aita üritusi mõisa täiendavate renoveerimiskulude ja mõisa raamatu väljaandmiskulude katteks.

“Aga tuli koroona ja võttis selle võimaluse ära. Meil jäi saamata mitukümmend tuhat eurot. Nüüd tuleb keskenduda sügisperioodile, et ennast aasta lõpuks ära majandada,” rääkis Karotam.

Tartu ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste kirjutatud raamat Anija mõisast antakse siiski välja. See ilmub novembris enam kui 400 leheküljel tiraažiga 800 eksemplari.

Raamatu väljaandmist võib igaüks toetada annetades SA Anija Mõisa Haldus kontole: EE742200221044384464.

Kultuur ja haridus

Anija mõisa peahoone avamine koos püsinäitusega on kavandatud 23. augustile. Kui palju külastajaid on lootus saada järgmisel aastal?

Turismifirmade esindajad 16. juunil olukorraga tutvumas. Fotod Andres Tohver 

“Turundusplaani järgi mitukümmend tuhat külastajat ja ma ei kahtle selles hetkegi, et Anija mõisast saab paljudele lemmikpaik,” oli ta kindel.

“Kui mõisa ekspositsiooni tahta põhjalikult vaadata, siis siin läheb ikka mitu head tundi. Külastajal on võimalus ka kohvikus lõunat süüa, käia pargis mööda loodusrada. Pool päeva läheb ära, kui sa tahad Anija mõisa “lihtsuse võlust” osa saada,” arvas Karotam.

“See on ennekõike kultuuri- ja hariduslik programm, mida me siin pakume. Mõisa aja lugu, mõisapargi liigirikkust – kõike ühes kohas näha ja oma meeltega tajuda, see on unikaalne koht Eestimaal,” ütles Karotam.

“Mõisaaeg on toonud eestlastele palju kannatusi, aga samal ajal ka oskused maal majandada, talumajandust arendada ja peremehetunnet kasvatada. Sellel on palju suurem väärtus kui ainult see maja siin,” rääkis endine vallavanem.

“Mõisnik oli ettevõtja. Eesti rahvas on õppinud mõisnike heaks töötades palju erinevaid asju, kasvõi viljast ja kartulist viina tegema, rääkimata põlluharimisest ja karjakasvatusest,” lõpetas Karotam jutu väikese muigega.