Aimur Liival täitus 20. novembril kümme aastat Kiili vallavanemana. Väikene, haldusreformi käigus mõne teise omavalitsusega liitmisohus olnud vald on nende aastatega kasvanud üheks elamisväärsemaks kohaks Eestimaal. Seda kinnitab ka elanike viimane uuring – inimesed on rahul oma koduvalla ja selle juhtimisega.
Aimur Liiva, kas vallajuhi amet oli pingelisem kümme aastat tagasi või on nüüd?
Vanarahva tarkus kõlab, et alati on kõige raskem see töö, mida sa parasjagu teed. Kümme aastat tagasi olid omad väljakutsed, mis tundusid tol hetkel väga rasked. Ja eks kogemusi oli ka vähem. Tagasi vaadates võib aga öelda, et oleks täna sellised väljakutsed, oleks päris rahulik elu.
Millisena mäletad Kiili valda kümme aastat tagasi, mil seda vallavanemana edendama hakkasid? Paljud mäletavad Kiili valda kui omavalitsust, kes oli arendades end lõhki laenanud…
Kiili vald oli 2014. aastaks laenukoormust tublisti vähendanud, eelarve kasvas ning sai juba veidi jõulisemalt hakata likvideerima puudujääke, mis 2005.–2008. aasta kinnisvarabuumiga tekkinud olid. Lasteaiakohtade suur puudujääk oli tolleks hetkeks taandunud ja näiteks valla teede ulatuslik mustkatte alla viimine sai just siis alguse. Bussigraafik oli toona umbes kaks korda hõredam kui praegu, Tartu maanteed pidi linna ei saanud. Tänased raamatukogu ja noortekeskuse ruumid oleksid hästi sobinud „Stalkeri“ filmimiseks. Inimeste meeleolu oli siiski optimistlik, riik oli masust just välja tulnud.
Millised suuremad muutused on Kiili vallas nende aastatega toimunud?
Kiili vald on väga palju muutunud. Täna on meil vähe tänavaid, kus lambid ei põle, ja väga vähe on ilma mustkatteta teid, mille ääres on rohkem kui 3–4 majapidamist. Heas korras vallamaja on nüüd ühe katuse all raamatukogu, noortekeskuse ja eakate päevakeskusega, Kiili kunstide kool ja perearstikeskus on saanud uued ruumid, Kiili Varahalduse sihtasutusel on oma tehnokompleks – seda kõike 2014. aastal polnud. Juurde on kerkinud ka kolm lasteaiamaja, kool on saanud suure juurdeehituse, staadion ja pargiala uue kuue. Lisandunud on Luige-Kangru kergtee.
Kuidas mõjutab valla elu selline suurprojekt nagu Rail Baltic, mille erinevate objektide ehitus käib juba suure hooga?
Rail Balticu trassivalik on kõige ehedam näide, kuidas selliseid suuri rajatisi põhimõtteliselt ei tohiks planeerida. Kõik algas tegelikult normaalselt – spetsialistid said lähteülesande ja pakkusid oma versiooni välja, mis oli kõige lühem, kõige kiirem, kõige soodsam ja kõige väiksemate häiringutega inimeste elukeskkonda silmas pidades. Seejärel sekkusid poliitikud – sealhulgas toonased ministrid –, kes üritasid valijatele meeldida. Järgnes terve rida otsuseid, mis esiteks venitasid aega ja teiseks muutsid kogu projekti kümneid miljoneid eurosid kallimaks. Kinnitust leidis nõukogudeaegne mõttetera, et seal, kus algab raudtee, lõpeb mõistus, olgu aeg ja riigikord milline tahes. Otsene vastus küsimusele on, et Kiili valla elanike absoluutse enamiku jaoks ei saa Rail Baltic olema igapäevast vajadust tagav transpordilahendus. Kohaliku peatuse asukoht Männiku rabas kaitseväe harjutusväljakul ja muud kaasnevad asjaolud on lihtsalt sedavõrd ebaloogilised ja välistavad. Naabrid Saku vallas kurdavad, et neil läks veel hullemini.
Millised eesmärgid on seadnud praegune vallavalitsus lähiaastateks?
Valla lähiaastate suurim väljakutse on koolikohtade tagamine ja gümnaasiumiharidusega seonduv, mis on eeskätt kinni riigi poliitilistes otsustes. Üldises plaanis on eesmärk saada kõiki asju veel natuke paremaks, olgu need erinevad teenused või taristuolukord. Tallinna lähiümbruse valdade permanentne väljakutse on identiteediga seonduv – pealinna mõju on sedavõrd tugev ja uute elanike osakaal nii suur, et „oma valla“ tunde tekkimine võtab aega.
Kas riik peaks omavalitsustega suheldes midagi teisiti tegema?
Riigi tasandil on mingil hetkel rahaasjad käest ära lastud ja nüüd püütakse neid kohmakalt ja huvigruppe mitte liiga palju pahandades jälle järje peale saada. Omavalitsuse jaoks on kõige olulisem stabiilsus ja maksukeskkonna paigas olek, millega on võimalik tulevikku vaadates arvestada. Praegu on see kõvasti pihta saanud.
See on täiesti reaalne probleem ja demograafilises plaanis loogiline areng, et mingil hetkel jääb osa lasteaiamaju paratamatult üle. Võimalik, et osa leiab kasutust ka hooldekodudena, aga lasteaiakohtade vajadus erineb neist siiski suurusjärgu võrra.
Aimur Liiva eakate päevakodus pannkooke küpsetamas.FOTO: erakogu
Kiili vald on noor vald, pea igal aastal avate uue lasteaia, kool kasvab. Millisena näed valda näiteks 25 aasta pärast, mil tänased 40-aastased on jõudnud pensioniikka? Kas lasteaiad tuleb ümber ehitada hooldekodudeks?
See on täiesti reaalne probleem ja demograafilises plaanis loogiline areng, et mingil hetkel jääb osa lasteaiamaju paratamatult üle. Võimalik, et osa leiab kasutust ka hooldekodudena, aga lasteaiakohtade vajadus erineb neist siiski suurusjärgu võrra. Kiili vald on tegutsenud ette mõeldes ja seetõttu on meil üks kümne rühmaga lasteaiahoone täna renditud, samuti on võimalik nt moodulhoonetest loobuda ja võtta need kasutusse teises funktsioonis ja võimalik, et ka teises asukohas nt sotsiaalpindadena.
Kes Harjumaa omavalitsusjuhtidest on veel kümme aastat vastu pidanud? Mitu umbusaldust sina oled üle elanud?
Saue vallavanem Andres Laisk ja Loksa linnapea Värner Lootsmann on pikema staažiga, ega kedagi teist teagi. Ei ole umbusaldamisest pääsenud ka mina, ühe korra on see siiski juhtunud. Aga täiesti ilma lootuseta, et see oleks võinud läbi minna.
Kuidas turgutad tervist? Naabervalla juht astus hiljaaegu tagasi just tervislikel põhjustel…
Eks kõik väsivad. Hiina vanasõna ütleb, et kui tahad kellelegi halba, siis soovi, et ta elaks suurte muutuste ajal. Rae valla muutused on olnud veel suuremad kui Kiili valla omad. Mina leian turgutust enda välja lülitamisest – lähen maale, võtan mootorsae või tegelen remonditöödega. Sel sügisel sai 50 aastat koorilaulja staaži täis ja suvel on jälle laulupidu. Head ja toredad inimesed ümberringi on ehk kõige olulisem.
Vähem kui aasta pärast on kohalike omavalitsuste valimised. Kas oled valmis?
Ärme ruttame sündmustest ette. Selge on, et seda kohta, mis Kiili vald on erinevates näitajates ja rahuloluküsitlustes tänaseks saavutanud, tuleks hoida. Vähemasti ma loodan, et kusagil on kindlasti noor ja tugev mees või naine, kellele võib rahuliku südamega teatepulga üle anda.
AIMUR LIIVA CV
Pärit Pärnumaalt Koongast, sündinud 1967. aastal. Lõpetanud Pärnu-Jaagupi keskkooli ja Tartu ülikooli geograafia eriala. Kolme lapse isa ja kahe vanaisa. Kiili valla elanik alates 2005. aastast.
Pälvinud 2023. aastal Harjumaa tunnustuse Suur Holmer.
KOMMENTAAR
Aimur tajub maailma omaette meelega
Andres Laisk,
Saue vallavanem
Aimur on hea inimene. Tajub maailma tavapärasele lisaks veel mingi omaette meelega. Samas laulab ja tantsib, seega ka kuulab ja võngub kaasa. Maalähedane ja talupojalik vaade elulistele asjadele ei tule ehk vallavanema ametis alati kohe kasuks, aga pikemas vaates kannab. Ausus ja otsekohesus võnguvad ka arvestatava osa vallaelanike meeltes vastu ja nii mõjub ta usutavalt, kuigi mitte alati populaarselt. Aga me peamegi tunnistama, et pikas perspektiivis ei saa üle oma varju hüpata. Loosungite mees ta kindlasti ei ole ja arvutada oskab. Pean ka tunnistama, et tema erialaseid kompetentse ma ei teagi, aga temaga saab asjadest rääkida tülli minemata.
