Sügis on meie Eestimaa kliimas värviderohke üleminekuaeg, kus aed näitab veel oma rikkalikku ilu enne talvepuhkusele jäämist. Kui suvine õiemeri asendub sügisvärvidega, on paras aeg hakata mõtlema sügistööde peale.

Vaatleme üheskoos erinevaid sügistöid ning mõtiskleme, millised neist peaks oma aias kiiremas korras ette võtma ja millised oleks soovitatav laisa aedniku kombel kevadesse lükata.

Püsilillede lõikamine

Püsikud on iluaia tõeline raudvara, mis rõõmustavad meid aastast-aastasse ega nõua ülemäära tööd ja vaeva. Kuigi mõned püsikud, näiteks astrid ja pune, õitsevad suve lõpus ja sügisel, on enamik püsikuid nüüdseks kaotanud oma dekoratiivse välimuse. Tihti küsitakse, et kas on õige lõigata püsikuid sügisel või kevadel. Ütleksin, et kokkuvõttes jäägu õige vastus iga aedniku enda otsustada, kuid sügisesel lõikamisel on minu arvates mõned eelised.

Nimelt on surnud taimejäänused soodne pinnas erinevate seenhaiguste levikuks. Lisaks on sügis tihti ka veidi rahulikum aeg. Kevade saabudes hakkab aias pihta kibekiire periood ja siis on hea, kui üks mahukas töö on juba ette ära tehtud. Kindlasti väärib mainimist ka asjaolu, et palju mugavam on lõigata sügisel veel püsti olevaid taimeosasid kui kevadeks ligaseks muutunud massi. Ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et mitmed püsikud on õitsemise lõppedes peenras üsna näotud ja riivavad pedantsema aiapidaja silma.

Näiteks hostad lähevad juba esimeste miinuskraadidega klaasjateks ja muutuvad kiiresti inetuks. Samas ei tasu unustada, et aedades leidub ka neid taimi, mida sügisel lõigata ei tasu. Osad neist on lihtsalt dekoratiivsed ja lisavad vaheldust ning struktuuri ka meie talvistele peenardele. Näiteks härmas pune ja kukeharja õisikud on talvel väga dekoratiivsed. Kindlasti tasub talveks jätta peenrasse kõik igihaljad taimed nagu helmikpöörised, väike igihali ja lumeroosid.

Leidub ka talvehaljaid taimi, näiteks epimeediumid, mille lehed pruunistuvad alles kevadel. Kindlasti jäta sügisel lõikamata kõik kõrrelised. Esiteks säilitavad nad talvises peenras oma kauni struktuuri ja pakuvad silmailu. Mõned kõrgemad puhmikud võib lamandumise vältimiseks enne lume tulekut toestada. Kuid on ka teine põhjus, nimelt pääseb vesi lõigatud kõrte õõnsuste kaudu juurteni, mis muudab paljud kõrrelised külmaõrnaks.

Roosid vajavad pisut hoolt igal aastaajal

Roosid on meie aia tõelised pärlid, kuid nende ilu säilitamine nõuab aasta lõikes ka veidi rohkem hoolt kui vähenõudlikud püsikud. Isiklikult soovitan hoida rooside sügisese hoolduse minimaalse. Püsivalt jahedate ilmade saabudes lõika maha kõik õied ja õienupud ning kärbi veidi varsi, et need jõuaksid enne talve puituda. Ühtlasi eemalda kõik haiged, surnud ja peenikesed võrsed, millest järgmiseks aastaks niikuinii rõõmu ei ole.

Tihti küsitakse, kas püsikuid tuleks lõigata sügisel või kevadel. Ütleksin, et kokkuvõttes jäägu õige vastus iga aedniku enda otsustada, kuid sügisesel lõikamisel on minu arvates mõned eelised.

Suurem tagasilõikus tasub siiski jätta kevadesse, selleks ajaks on selgunud ka talvekahjustuste ulatus. Enne lume tulekut riisu roosipeenrast ära kõik maha langenud lehed. Roosid on erinevate haiguste ja kahjurite suured lemmikud ja tõenäoliselt on langenud lehtede seas nii mõnigi haigustunnustega leht. Riisu lehed kokku, et mitte soodustada haiguste edasist levimist.

Mõned roosid on külmaõrnad ja vajavad seega talvekatet. Talvekatete paigaldus on soovitatav teha võimalikult hilja sügisel, et taimed ei läheks niiskete ja soojade sügisilmadega hauduma. Püsivalt külmemate ilmade saabudes mulda roosid üles näiteks turbaga. Kui maa on juba hakanud külmuma, siis aseta mullatud rooside peale mõned kuuseoksad, et need talvel lund koguksid.

Kuuseoksad kaitsevad ka roosi õrnasid pungasid varakevadise terava päikese eest. Puulehtedega katmist pigem ei soovita, sest need on jällegi väga soodne kasvupinnas erinevatele taimehaigustele.

Kas lehti peaks riisuma või mitte?

Kes meist ei oleks sattunud diskussooni lehtede riisumise teemal? Kas lehed peaks jätma elurikkuse suurendamiseks sinna, kus need on, purustama muruniitjaga multšiks või peaks siiski eelistama pedantselt korrastatud aeda? Vastus sõltub suuresti nii lehtede kogusest kui ka iga aedniku isiklikest eelistustest ja ilumeelest. Siiski on mõned nüansid, mida meeles pidada.

Kindlasti tuleks kokku riisuda ja vabaneda kõikidest hobukastani lehtedest. Viimastel aastatel on hakanud Eestis arvukalt levima väga tülikas kahjur nimega hobukastani keerukoi, mis meelsasti talvitub puu alla jäänud lehtedes või kompostikastis. Hobukastani keerukoi ei ole küll puule teadaolevalt saatuslik, kuid hobukastani lehtedest toituvad röövikud mõjuvad laastavalt puu dekoratiivsusele ja kasvujõule.

Loo autor aiatöid tegemas. 

Üldjoontes on sügisel langenud lehtedest komposti valmistamine hea ja keskkonnasõbralik viis rikastada mulda oma aiast kogutud orgaanikaga. Kuid siingi on mõned olulised seigad, mida meeles pidada. Lisaks eelpool nimetatud hobukastanile ei sobi komposti ka tammelehed. Need lagunevad väga aeglaselt ja nendes sisalduv tanniin muudab ka mulla happelisemaks, mis ei sobi kaugeltki kõikidele taimedele.

Kindlasti ei sobi kompostimiseks ükski haigustunnustega taime osa. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi aianduses on mõned olulised nüansid, mida jälgides saame edendada oma taimede tervist ja selle kaudu aia dekoratiivsust, siis väga suures osas saab iga aednik ise otsustada, millist tööde järjekorda ta enda aias rakendada soovib ja kuidas peaks tema aed erinevatel aastaaegadel välja nägema.