Veerand sajandi eest asutatud AS Aegviidu Puit on üks Anija valla peamisi tööandjaid. Ühtlasi on tegemist innovatiivse ettevõttega, kuhu on viimastel aastatel rajatud kaasaegne sorteerimisliin, katlamaja ja puidukuivati.

Aegviidu Puidu hoovis seisavad virnades kuuse- ja männipalgid, mis saadakse 70 kilomeetri raadiuses ettevõttest. “Tootmismaht on meil 90 000 kuupmeetrit saematerjali aastas,” ütleb ettevõtte tegevjuht Martin Heintalu.

Töö saeveskis algab palkide sorteerimisest, mis tähendab palkide mõõtmist ja kvaliteedi hindamist. Igast palgist tehakse laserskänneriga 3D mudel. Sorteerimise tulemusena paigutatakse kõik palgid ükshaaval saekavale sobilikesse taskutesse.

“Palgi töötlemine algab palgi etteandest, mille käigus palki pööratakse nii, et ladvaots liigub protsessis eespool. Järgneb palkide koorimine. Veel enne, kui palk saeteradeni jõuab, tehakse temast uuesti laserskänneriga 3D mudel ja pööratakse palk optimaalsesse asendisse. Saagimise protsessis toimub esmalt freesimine ja seejärel lahtisaagimine,” räägib tegevjuht.

Päevas saetakse Aegviidu Puidus prussideks ja laudadeks keskeltläbi 5000–6000 palki, mille pikkus jääb vahemikku 3–6 meetrit.

Uus sorteerimisliin

Praegu on peamiseks väljakutseks osaliselt uuendatud saematerjali sorteerimisliini käivitamine. “Uuendatavas osas toimub saematerjali kvaliteedi hindamine ja järkamine,” selgitab Heintalu. Investeeringu maht on üle kahe miljoni euro.

Sorteerimisliini valmistas Rae vallas tegutsev AS Hekotek. Paigaldamine osutus tõeliseks pähkliks – Aegviidu Puidu sorteerimishoone katus tuli osaliselt lahti võtta, et saaks vana liini välja ja uue sisse tõsta.

“Tegeleme proovikäivitamisega. Kohal on liini tootja spetsialistid, kaameraspetsialistid, automaatikud,” räägib tegevjuht. Seadistamine koos proovikäivitamistega jõuab ühele poole veebruari lõpuks.

“See kaotab ära vähemalt kaks töökohta. Kui ennem inimene hindas visuaalselt kvaliteeti ja vajutas nuppu, siis nüüd hakkab hinnangut andma masina kaamerapilt. Kvaliteet ühtlustub,” selgitab Heintalu.

Et töötajad uue sorteerimisliiniga paremini toime tuleks, on Aegviidu Puit osad neist koolitanud samuti Nordwoodi gruppi kuuluvas sõsarettevõttes AS Viiratsi Saeveski, kus on varasemast sarnane tehnika kasutusel.

Vajadust inimtööjõu järele on vähendanud ka lipikogumisrobot. “Varem oli siin inimene, kes püüdis lindi pealt kukkuvad lippe, korjas neid käsitsi alusele,” räägib tegevjuht.

Kuivatamine algab niisutamisest

Aegviidu Puidu katlamaja valmis aastal 2016. “Seal põletatakse palkide koorimisest saadavat koort. Varem me käsitlesime seda lihtsalt jäägina, millega ei olnud midagi peale hakata. Nüüd me toodame koort põletades sooja oma puidukuivatile,” selgitab Heintalu.

Katlamaja. FOTO: Andres Tohver 

Tšehhis toodetud puidukuivati püstitati samuti aastal 2016. Kui katlamaja valmis osaliselt Euroopa Liidu toetuste abil, siis kuivati ja trassid ettevõtte omavahenditest. Kõik see kokku maksis ligemale neli miljonit eurot.

Puidukuivati meenutab esmapilgul väikelennukite angaari. Massiivsete uste taga asuvad kaheksa kuivatuskambrit, kus temperatuur tõuseb 70 kraadini. Kaheksa kambri aastaseks kuivatusmahuks on 60 000 tihumeetrit saematerjali.

Kuivatamise juures on eriskummaline nüanss. “Protsessi esimeses staadiumis me pritsime siia vett tegelikult juurde, et keskkond oleks võimalikult niiske, kui me temperatuuri tõstame,” üllatab Heintalu.

Kui puit on soovitud temperatuuri saavutanud, algab teine etapp. “Seda tuleb juhtida niimoodi, et puit liiga kiiresti pealt ära ei kuivaks, et ta kuivaks ühtlaselt. Muidu tekivad kuivatusvead – kõverused ja lõhed,” selgitab tegevjuht.

Puit pannakse kuivatisse 45–160 tunniks, sõltuvalt puidu ristlõikest ning soovitud lõppniiskusest. “Puitu tuleb kuumutada vähemalt 56 kraadini, et olla kindlad, et ka kõiksugused kahjurid puidust häviksid. Omame selle kohta ka vastavat HT sertifikaati,” kinnitab Heintalu.

Kuivatatud prussid ja lauad sorteeritakse uuesti, et need pikkuse ja kvaliteedi järgi ära pakkida. Pakitud puit kannab Nordwoodi kaubamärki, mille alla kuuluvad lisaks Aegviidu Puidule ka Viiratsi Saeveski ja Viru-Nigula Saeveski.

Aegviidu Puidu kuivati. FOTO: Andres Tohver 

Küpset metsa on piisavalt

“Meie toodetest kaks kolmandikku läheb Eesti turule, sellest omakorda pool meie oma sidusettevõtetele, kes kuuluvad Raiti ja Lemeksi gruppidesse,” selgitab Heintalu.

“Raiti poole peal on höövlitööstus, kus toodetakse näiteks voodrilaudu. Lemeksi poole peal on puitmajade ja liimtalade tootja Palmako, samuti Pinest, kes toodab sõrmjätkatud ja liimpuidukomponente,” lisab tegevjuht.

Sarnaselt teistele Eesti saeveskitele pitsitab Aegviidu Puitu praegu aga turusituatsioon, tavatult soe talv ning hüsteeria raiemahtude vähendamise nimel.

“Eelmisel aastal oli meil kuuse osakaal suurem kui männi osakaal. Männipalgi hinnad on nii kõrgeks läinud, et me ei suuda konkurentidega alati võistelda,” väidab Heintalu.

“Tänavune soe talv ei võimalda metsatöid teha. Paljud firmad ei ole masinaid metsa saatnud, sest maa on nii pehme. Kui sa saadki puud maha võtta, siis sa ei saa palke kokku vedada. Ja kui sa saadki palgid kokku vedada, siis sa ei saa neid metsast ära tuua. Puit rikneb ja väärtus kahaneb,” arvab Heintalu.

Aegviidu Puidu tegevjuht arvab siiski, et üldiselt läheb Eesti metsa- ja puidutööstusel hästi. “Seda üritatakse küll padurohelise propagandaga kallutada, aga Eesti metsasus ei ole kunagi olnud nii suur, kui ta on praegu. Küpset metsa on piisavalt palju,” ütleb ta.

“Kui metsa raiutakse kuskilt asula servast või maantee äärest, siis see riivab inimeste õiglustunnet. Aga inimesed, kes on metsas käinud, on metsandust õppinud, need saavad ka aru, et suur osa sellest metsast vajab raiumist. Metsa kasvatatakse kirvega,” võtab Heintalu otsad kokku.

Martin Heintalu CV

1980 sündis Tallinnas

1986–1995 õpingud Aegviidu põhikoolis

1995–1999 õpingud Tallinna ehituskoolis mööblitisleri erialal

1999–2002 õpingud Tallinna pedagoogilises ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis puiduerialade kutseõpetaja erialal.

2002–2007 tööjuhataja, tehnoloog ja tootmisjuht AS Bodilsen Estonia Aruküla tehases

2007–2014 tootmisjuht AS Jeld-Wen Eesti Rakvere tehases

2014–… tootmisjuht ja tegevjuht AS Aegviidu Puidus

AS Aegviidu Puit

Asutatud 1993. aastal

Töötajaid 47

2019. aasta käive 20 miljonit eurot

Tootmismaht 90 000 kuupmeetrit saematerjali aastas

Toodanguks prussid, lauad, puiduhake ja saepuru

Toodangust 1/3 eksporditakse, 2/3 tarbitakse ära Eesti-siseselt