Soojatootja Adven Eesti AS-il on kokku 120 katlamaja, millest kümnendik töötavad hakkepuidul. Ettevõtte biokatlamajadest kõige uuem paikneb Saue linnas Kasesalu 4, varustades hakkepuidust saadava soojaga piirkonna kortermaju, tööstusettevõtteid ja büroohooneid.

“Ehitamine leidis aset peamiselt 2019. aasta suvel. Sügisel oli korstnast esimene suits väljas. Ehitusprotsess kuni kasutusloani võttis aega selle kevadeni. Mais sai kõik korda,” räägib Adven Eesti tootmise ja jaotuse valdkonna juht Raivo Melsas.

Biokatlamaja varustab Saue soojusvõrku, mille alla kuuluvad kõik linna kortermajad, mõningad tootmishooned ja büroohooneid. Soojusvõrgu kogupikkuseks on ligemale üheksa kilomeetrit, mille rajamine algas kuuekümnendatel koos kortermajade ehitusega.

Viimastel aastatel on Saue linna soojusvõrgu torusid vahetatud aktiivselt uute vastu, sest nõukaaegsete raudbetoonkünades paiknevate villaga isoleeritud terastorude soojuskaod on väga suured. Praeguseks on keskkonnainvesteeringute keskuse toetusrahadega uuendatud 80 protsenti trassist.

Austria tehnoloogia

Saue uue biokatlamaja ehitamine maksis kaks miljonit eurot, millest 40 protsenti oli keskkonnainvesteeringute keskuse toetus, ülejäänud 60 protsenti Adveni enda raha. Katlamajas on Austria firma Agro tehnoloogia. Seadmed tarnis OÜ Efipa, hoone ehitustööd teostas AS Paide MEK.

“Biokatlamaja võimsus on kolm megavatti. Lisaks on tal suitsugaaside pesur, mis võimaldab saada jääkenergiat, kondenseerides suitsugaasides oleva soojuse tagasi vette ja soojusvõrku,” räägib Melsas. Õhu puhastamiseks suitsuga kaasa lendavatest väikeosakestest on katlamajal elektromagnetiline filter.

Süsteemi kuulub veepehmendusseade, sest seal ei tohi olla mineraale, mis tekitavad katlakivi. Vette doseeritakse ka teatud kemikaale, et hoida Ph taset mõistlikuna. Vesi läheb keskküttetorudesse temperatuuril 65–80 kraadi, tagasi tuleb see temperatuuril 40–50 kraadi.

“Tänapäeval ei pea masinat käsitsi puhastamas käima. Suvel teeme aastahoolduse ära ja paneme käima. Vahepeal on vaja teha ülevaatused iga kolme kuu tagant, aga üldiselt ta töötab täiesti automaatselt. Inimesi meil siin kohapeal ei ole,” kiidab tootmisjuht.

Bioküte tähendab hakkepuitu, mida Saue katlamaja vajab talvisel ajal ligi 100 kantmeetrit ööpäevas, soojal ajal kümme korda vähem. Hakke niiskus jääb 35–60 protsendi vahele. Selleks on valdavalt võsa või metsaraiumise ülejäägid, näiteks puude ladvad.

Biokatlamaja megavatt-tunni hind lõpptarbijale koos opereerimise, võrgu ja muude kuludega on kõigest 60–70 eurot, gaasikatlamajal 80–90 eurot, põlevkiviõlikatlamajal 80–90 eurot ja kergkütteõlikatlamajal üle 120 euro.

Praegu toodetakse Eestis juba üle 50 protsendi kodusoojast hakkepuidu läbi. Biokatlamaja kitsaskohaks on aga talvepakased, kui temperatuur langeb alla -5 kraadi. Seetõttu on Sauel reserviks nõukaaegne gaasikatlamaja, mis annab vajadusel lisavõimsust. Täiendavat hakkepuidu katelt, mis kataks lühiajaliselt talvise külmatipu, ei ole mõistlik ehitada.

Biokatlamaja välisvaade. Hoone vasakul küljel on elektromagnetiline filter. Fotod Andres Tohver 

Biokatlamaja ka Kostiverre

Adven Eestil on kokku 120 katlamaja, millest biokatlamajad moodustavad kümnendiku. Harjumaal on nendeks Haabneeme, Loo, Laagri ja Saue, lisaks veel Tallinna vangla biokatlamaja Rae vallas.

Ida-Virumaal on Advenil biokatlamajad Narva-Jõesuus ja Püssil, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas, Rakveres ja Kundas, Viljandimaal Viiratsis, Jõgeva maakonnas Põltsamaal ja Adaveres.

Lähiajal on ettevõttel plaanis ehitada hakkepuidu katlamajad Harjumaale Kostiverre, Lääne-Virumaale Sõmerusse ja Pärnumaale Vändrasse.

Kostivere katlamaja võimsuseks kavandatakse 0,75 megavatti. “Meil oli kavas seda juba see suvi tegema hakata, aga nii ehitushinnad kui kütusehinnad ei olnud sobivad. Hetkel on investeerimisotsus sügiseni edasi lükatud,” selgitab Melsas.

Kostivere projekti maksumus jääks vahemikku 0,3–0,5 miljonit eurot. Ka selle ehituse puhul tuleks 40 protsenti keskkonnainvesteeringute keskuselt, 60 protsenti ettevõtte omavahenditest.

Katlamaja arvudes

• Valmis mais 2020
• Varustab Saue linna soojusega
• Maksumus kaks miljonit eurot
• 3-megavatine võimsus
• Lisaks 1-megavatine suitsugaaside pesur
• Katel Austria firmalt Agro
• Tehnika pani kokku OÜ Efipa
• Üldehituse teostas AS Paide MEK