Abivajavate laste arv on aastatega suurenenud, psüühika- ja käitumishäirete arv on pidevas tõusutrendis. Põhiprobleem on riigipoolne ebapiisav tugi puudega lapse hooldamisel ja kaasava hariduse täielikul rakendamisel. 

Samuti ei ole maakonnakeskustest eemal elavatele inimestele psühholoogi või psühhiaatrilise abi teenus piisavalt kättesaadav. Lapsi tuleb kaitsta, hoida ja juhendada, et nad saaksid turvaliselt iseseivasse ellu astuda. MTÜ Lastekaitse Liit näeb endiselt suurenevaid murekohti, mis toodi ka esile eelmisel aastal esitatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (LÕK). 

Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal ning seetõttu on Eesti riigil kohustus iga viie aasta tagant esitada konventsiooni täitmise aruanne, mille põhjal esitab komitee riigile soovitused. Viimase aruande esitas Eesti 2023. aasta märtsis, tuginedes aastate 2017–2022 tegevusele. Lisaks esitasid täiendava aruande lastekaitse liidu juhtimisel ka valitsusvälised organisatsioonid. 

„Kui riigi aruanne keskendus pigem seadusandlusele ja tulevikuplaanidele, siis valitsusväliste organisatsioonide raport kirjeldas aruandeperioodi laiemat olukorda lapse õiguste valdkonnas ja juhtis tähelepanu kitsaskohtadele,“ selgitab ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande 2023 koostaja Helen Saarnik. 

Täiendavalt riigi raportis esitatule kommenteeris lastekaitse liit: „Kriitiliselt tuleb hinnata kavandatud muudatuste realiseerumist käesolevates majandus- ja kärpetingimustes. Oluline on, et riik leiaks esitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finants- ja inimressursid.“

Suurenevad mured vajavad lahendust

Helen Saarniki sõnul on suurimad murekohad teemad, millele nii liit kui ka õiguskantsler 2015. aastal esitatud LÕKi aruannetes tähelepanu juhtisid. Nendeks on endiselt järjest suurenev regionaalne ebavõrdsus, tugispetsialistide ja -teenuste puudus, elatisevõlglaste suur arv ja perepõhisel hooldusel olevate laste väike arv. Olulisemad kitsaskohad, mis vajavad lahendamist, on lastekaitsetöötajate ebapiisavus ja ennetustöö puudulik korraldus.

Üldine laste ja noorte kaasamine on paranenud, kuid see on siiski vähene. „Hoolimata asjaolust, et viimastel aastatel on läbi viidud varasemaga võrreldes oluliselt rohkem lapsi puudutavaid uuringuid, on vaja pöörata suuremat tähelepanu riiklike andmete kogumisele (sh laste arvamused). Samuti on vaja pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalselt tõrjutud laste ning vähemate võimalustega laste kaasamisele,“ leiab Helen Saarnik.

„Suurepärane laste algatus on esmakordselt esitatud Eesti laste raport, mis sarnaselt teistele raportitele, läbis arutelu ka lapse õiguste komitees Genfis ning milles esitatud tähelepanekud on võrdväärseks sisendiks komitee riigipõhistes soovitustes,“ lisab ta.

Laps väärib kiiret ja parimat võimalikku abi

Kõigil võib ette tulla olukord, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks enam ei piisa. Kui tekib kahtlus, et laps vajab abi, tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi. 

Lasteabi numbrile 116 111 võivad helistada kõik, kellel on lastega seoses tekkinud küsimusi-muresid või kes soovivad teatada abivajavast või hädaohus lapsest. See on tasuta ning avatud üle Eesti kogu ööpäeva. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles ning eelneval kokkuleppel videovahendusel ka viipekeeles (eesti ja vene).

Pöördujatele pakutakse nõustamist, kontakte erinevate teenuste ja abi saamise võimaluste kohta ning abistatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumite korral. 

„Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, politsei, häirekeskuse ja teiste seotud organisatsioonide spetsialistidega. Töövälisel ajal täidab lasteabi töötaja hädaohus olevate laste juhtumite puhul lastekaitsetöötaja rolli, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötaja sekkumine lapse abistamiseks, sh vajaduse korral lapse ajutiselt perest eraldamiseks,“ selgitab sotsiaalkindlustusameti lasteabi tiimi juhtivspetsialist Marilin Küünarpuu.

Murekohtadeks on endiselt järjest suurenev regionaalne ebavõrdsus, tugispetsialistide ja -teenuste puudus, elatisevõlglaste suur arv ja perepõhisel hooldusel olevate laste väike arv.

Lasteabi pakub nii lastele kui ka vanematele telefoni või videokõne teel ka e-nõustamist, mida on hea kasutada olukorras, kus inimene vajab professionaalset tuge, kuid ooteaeg spetsialisti juurde saamiseks on liiga pikk ning murettekitav olukord pole lahendatav ühekordse lasteabisse (116 111) pöördumisega. 

„Lasteabi tiimis viivad e-nõustamist läbi pereterapeudi väljaõppega spetsialistid. Kokku on kliendil võimalik saada kuni kolm ühetunnist nõustamist. Esimene nõustamine on alati telefoni teel, kuid hiljem on e-nõustajaga kokkuleppel võimalik saada ka videonõustamist. Teenus on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele – kõigile, kes tunnevad, et vajavad nõustamist lastega seotud teemadel. Aja e-nõustamisele saab broneerida läbi sotsiaalkindlustusameti iseteenindussüsteemi SKAIS või pöördudes lasteabisse,“ kõneleb Marilin Küünarpuu.

2022. aastal menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid 14 962 lapse puhul. Neist algatati juhtum 3593 lapse osas. 2023. aastal pöörduti lasteabi poole 16 198 korral. Pöördumise peamised põhjused olid lapse kasvatamise küsimused, väärkohtlemine ning lapse vaimne tervis ja heaolu.

Teadmatus nutimaalimas – internetiohud varakult selgeks

Kerli Valner (pildil), projekti „Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator lastekaitse liidus annab head nõu, kuidas last nutimaailmas juhendada, mida karta ja vältida. 

Kui otsustate lapsele tema enda nutivahendi anda, saate lapsevanemana oma last digimaailmas turvaliselt käituma suunata. Igas keskkonnas viibides on oluline teada, kuidas ohutult käituda ja milliseid riske ja ohte vältida. 

Näiteks enne, kui laps hakkab tänaval iseseisvalt liikuma, annate talle teadmisi, kuidas tänaval ohutult liigelda ja riske vältida. Kui laps alustab kooliteed, siis käite temaga alguses seda koos, et kinnistuks teadmised, kuidas seda ohutult läbida. See käib ka interneti kohta. Internetis leidub mitmeid lastele mõeldud rakendusi ja harivaid veebilehti, eakohaseid põnevaid mänge. Tutvuge ise nendega ja vaadake koos lapsega.

Rääkige lapsele, et nii nagu liikluses tuleb järgida liiklusreegleid, on ka interneti kasutamisel oluline käituda nii, et mitte ohtu sattuda. Andke lapsele teada, et hoolite temast ja et ta internetti kasutades ennast hästi tunneks, on oluline omavahel kokku leppida reeglid, kuidas seal käituda. Internetis tuleb käituda viisakalt, nii nagu kodus, lasteaias või koolis.

Internetis on palju veebilehti, kuid mitte kõik ei ole lastele sobivad ja on ka veebilehti, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele. Andke lapsele teada, et kui laps näeb midagi, millest ta aru ei saa või on talle hirmutav, siis ta räägiks sellest teiega.

Rääkige lapsele, et tänaval ta ei räägi võõrastele, kus ta elab, nii ka internetis ei räägiks ta võõrastele endast ega näitaks neile pilte või videoid endast. Kui keegi võõras on lapsega ühendust võtnud, siis on oluline sellest lapsevanemale rääkida.

Selgitage lapsele, et kui ekraanile ilmub ootamatult tundmatu aken või link, siis ta sellele ei klõpsaks, vaid küsiks teilt nõu ja abi.

Kuna internetis leidub palju põnevat ja huvitavat, siis võib ekraani ees olles ajataju kaduda. Kuid liiga pikalt selle ees olemine pole tervisele kasulik. Selgitage lapsele, et seetõttu on oluline kokku leppida, kui palju aega ta päevas nutiseadet kasutab. Nutiseadmega on kerge fotosid ja videoid teha. Selgitage lapsele, et alati, kui ta oma sõbrast või kellestki teisest soovib fotot või videot teha, siis tuleb temalt enne nõusolekut küsida. Kui ta soovib seda kellegi teisega jagada, siis tuleb ka selleks enne pildistatavalt luba küsida.

Kokkulepped tuleks koostada vastavalt lapse vanusele, ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ning teadmiste suurenedes.

Rääkige lapsega igapäevaselt, kuidas tal internetis läheb ning mis talle seal huvi pakub. Kui internetist ja nutivahenditest rääkimine on tavapärane, siis on lapsel kergem rääkida teile ka sellest, kui ta kogeb seal midagi ebameeldivat. Laps ei suuda alati mõista oma tegusid ja nendest tulenevaid tagajärgi. Ta võib karta vanemale rääkida, kui tal midagi ebameeldivat on juhtunud, sest kardab lapsevanema reaktsiooni. Säilitage rahu ja keskenduge lapse kuulamisele. Kiitke last julguse eest teile rääkimisel. Igaüks meist võib vigu teha ja neist õppida. Andke lapsele teada, et aitate teda ja, et otsite koos lahendust.

Püüdke hoida ennast digimaailma arengutega kursis. Jälgige, millised võimalused ja riskid interneti ning nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega. Samas eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. 

Rohkem infot leiab:
www.targaltinternetis.ee. →

Kerli Valner