Aasta põllumehe tiitel läks Kadarbiku tallu Veiko Pakile (0)
Article title
Vajadusel lööb ettevõtte juht Veiko Pak ka ise tootmisprotsessis kaasa.

„Ema on ametis, mina ja vend Ville tegeleme erinevate üksuste juhtimisega, ka minu lapsed on nüüd Kadarbikus tööl,“ kõneleb konkursi „Aasta põllumees 2022“ võitja Veiko Pak perefirmast, kus on ametis kolme põlvkonna Pakid.

Tänasele perefirmale pani aluse isa Ants Pak, töötades Ääsmäe sovhoosi peaagronoomina. Ääsmäe riigimajand oli tuntud esmajoones köögivilja kasvatajana. Kui ajad lubasid, otsustas peaagronoom ise ettevõtjana kapsakasvatusega proovida. Kolmel hektaril, sealsamas Sauel, Ääsmäel, Kadarbiku talu nime all. Nii meenutab tänane aasta põllumees Veiko Pak perefirma sündi.

Ega nemadki vend Villega isa ettevõtmisest kõrvale jäänud.

„Aastal 1990, mil meil olid veel vene passid taskus, õppisin ühe talve Soome põllumajanduskoolis. Olin esimeste eesti õppurite hulgas Soomes, minuga koos tudeerisid suurte kogemustega spetsialistid kolhoosidest-sovhoosidest,“ meenutab segast aega Veiko Pak.

Igal juhul algteadmised turumajanduslikust põllumajandusest ta omandas. Lisaks omandatud teadmistele teenis algaja põllumees Soome taludes tööd tehes nii palju raha, et sai esimesed transpordivahendid alustavasse ettevõttesse osta. Sealtsamast Soomest. Kui aastake hiljem läks vend Ville Soome tudeerima, siis ehitati Kadarbikule juba esimene kaasaegne tootmishoone.

„Esimesed 10 aastat firmat arendades olid sellised, et ega ringi ei saanud vaadata, puhkusel ei käinud. Aina töö ja töö,“ meenutab Veiko Pak algusaastaid.

Tänane Kadarbiku

Täna on pere harida 770 hektarit maad, sellest 229 on juurvilja all. Porgandist, millega 1995. aastal tegelema hakati, on saanud põhikultuur, selle all on 103 hektarit, kapsa all 47, lillkapsa all 16 ja peedi all 15 hektarit. Mõnel hektaril on veel brokkolit ja kaalikat. Ülejäänud põld on viljavahelduseks teravilja all.

Veiko Pak koos „Aasta põllumehe“ auhinna, ajaloolise „Külvaja“ vähendatud kujuga. 

„Juurikate all olev pind on meil ka suurem olnud. Aga tänastes tingimustes, mil ümberringi on nii palju määramatust, ei või üle pingutada,“ ütleb Veiko Pak elukogenult.

Köögivilja saagikuse vahe võib aastati kõikuda 20 tonni hektari kohta. Kui tuleb aga 2000 tonni saaki prognoositust rohkem, siis kes selle ära koristab, kuhu see hoiustada? Kõik see tähendab lisakulu. Nii mõtiskleb kogenud köögiviljakasvataja.

Kuidas on vastutus jagatud?

Tundub, et kui tegu on perefirmaga, siis peaks kõik lihtsalt laabuma, pole konflikte omanike vahel. Paraku teab isegi vanasõna: ka parimates peredes juhtub, tuleb ette lahkarvamusi, isegi riide.

„Kui need eriarvamused, vahel isegi väiksemat sorti tülid tekivad töö pinnal, siis see on ju normaalne. Kui kõik kulgeks ühe arvamuse järgi, siis oleks hull,“ muigab Veiko Pak.

Peresiseses tööjaotuses juhib Veiko noorem vend Ville köögiviljakasvatusega tegelevat ettevõtet Kadarbiku Talu OÜ, vastutab naha ja karvadega juurikate kasvatamise eest. Veiko juhib köögivilja töötlemisega tegelevat Kadarbiku Köögivili OÜ-d, vastutab selle eest, et Kadarbiku talus kasvatatud köögivili kõik töödeldud saaks – kapsas hapendatud, porgand smuutiks pressitud, peet sibulaga toorsalatiks segatud. Veiko abikaasa Anne mõtleb välja uusi roogasid, samuti vastutab toodete disaini eest.

Töötajaid on Kadarbiku Köögivili OÜ-s 55, valdavalt kõik kohapealsed inimesed – Saue vallast, Tallinnast. Kadarbiku talus tegeleb juurviljakasvatamisega aastaringselt tosin inimest.
Kiirematel tööperioodidel, näiteks sügisesel koristusajal, palgatakse töökäsi lisaks. „Need on valdavalt ukrainlased, aga põhikaader, mehhanisaatorid, on meil ikka kõik koha pealt, valdavalt staažikad masinamehed,“ täpsustab Veiko Pak.

Kuhu toodang turustatakse?

Kadarbiku beebiporgandeid, porgandimahla, hapukapsast, toorsalateid, riivitisi, ahjusegu ja muud maitsvat on saada pea kõikidest Eestimaa paremini varustatud kauplustes. Mahla eksporditakse ka Lätti ja Leetu. „Läti Rimi on meie piiritagustest ostjatest suurim, lätlastele meeldib porgandimahl,“ räägib Veiko Pak ekspordist. „Kaugemale välismaale on meil oma toodangut raske müüa, realiseerimisaeg on lühike – me ei kasuta säilitusaineid,“ selgitab köögivilja eksportija.

Fotod Ülo Russak 

„See, et me hakkasime omakasvavatud köögivilja töötlema, ei erista meid ainult teistest köögiviljakasvatajatest. See aitab meil ka endil paremini majandada, eelarvet teha, see annab stabiilsuse,“ ütleb Veiko Pak. Arvukad diplomid ja tänukirjad firma nõupidamisruumi seintel kinnitavad: siin on arutatud õigete asjade üle. Nüüd on seda kõike tunnustatud aasta põllumehe tiitliga.

„Sellele tiitlile esitasid põllumajandus-kaubanduskoda ja aiandusliit küll mind, aga tegelikult on antud see ikkagi perele, tervele firmale,“ ütleb Veiko Pak Kadarbiku eestkõnelejana. Sama palju kui aasta põllumehe tiitel rõõmustab teda see, et nad on kogu perega kolmekümne aastaga suutnud luua süsteemi, ettevõtte, kuhu tahavad tööle tulla ka noored, nende endi järgmine põlvkond. Seda polegi tänapäeval nii vähe.

Aasta põllumees 2022 Veiko Pak Kadarbiku talust

Veiko Pak on innovaatiline ettevõtja, kes esimesena Eestis hakkas omakasvatatud tooret väärindama mahlaks ja smuutiks. Tema eestvõttel rajati Harjumaale kaasaegne köögivilja töötlemiskeskus. Aastatega on Kadarbiku kaubamärgiga porgandimahlad ja hapukapsas muutunud üle Eesti tuntuks. Pereettevõttena alustanud Kadarbiku talu on läbi mitme põlvkonna tõusnud üheks suuremaks köögiviljakasvatajaks ja -töötlejaks. Nii kõneldi Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja konkursil „Aasta põllumees 2022“ Veiko Pakile „Külvaja“ kuju üle andes.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.