Raasiku raamatukoguhoidja Aira Jõõts sai aasta õppija rahva lemmiku nimetuse ja ka Harju maakonna õppija tiitli. Kolm aastat tagasi loobus naine lasteaiaõpetaja ametist, kandideeris tööle Raasikule ning asus õppima infokorraldust.

Raasiku raamatukogu pole alevikus raske leida. 2017. aasta oktoobrist toimetab see kohaliku põhikooli juurdeehituses, kuhu koliti rahvamajast. Tänavu tähistab Raasiku raamatukogu enda 115. aastapäeva. Naaberaleviku ehk Aruküla oma on viis aastat vanem.

Ümmargustele tähtpäevadele lisaks sai Raasiku koguhoidja Aira Jõõts aasta õppija rahva lemmiku nimetuse ja ka Harju maakonna õppija tiitli. Aasta õppija 2021 on hiidlane Tenno Lauri, kes läks pärast politseist pensionile jäämist esmalt meditsiinitranspordijuhiks ja otsustas seejärel õppida hooldustöötajaks.

Konkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooniga Andras.

Harju Elu külastas tublit naist 18. oktoobril. „Meil ei ole selline sokkis käimise koht ja vaikimise raamatukogu. See on ikka elav paik,“ ütleb särasilmne naine. Ta lisab, et möödas on see aeg, kui arvati, et raamatukogus töötavad tõsised krunnidega tädid, kes sunnivad lugema. „See on minevik. Selliseid krunnidega karme halle naisi meil pole.“

Aira Jõõts räägib, et raamatukogu ongi suhtlemise koht. Lõbustuspargiks ja Disneylandiks asutust loomulikult ei muudeta, rõõmu ning meelelahutust pakutakse aga kindlasti.

Elukutselt polegi Aira Jõõts raamatukoguhoidja. Õppinud hoopis Rakvere pedagoogikakoolis ning ka Tallinna ülikoolis. Mõlemas lasteaiaõpetaja ametit ning töötas sellel alal 20 aastat – alguses Tartus ning hiljem Arukülas.

Hüvasti lasteaed, tere raamatukogu!

Kolm aastat tagasi tegi aga Jõõts elus pöörde. „Kandideerisin raamatukogusse kuulutuse peale. Ja endale üllatuseks osutusin valituks.

Raamatukogus peab olema elu ja ruumides mugav. 

Kõrgharidus oli olemas, aga raamatukogunduse eriala puudus. Ilmne pluss oligi see, et olin palju lastega töötanud,“ arutleb ta. Sellest ajast peale töötab ta raamatukogu laste- ja noorteosakonnas.

Tihti küsitakse Airalt, et mida ta seal raamatukogus teeb. Et töötasid lasteaias, kus elu käis ja oli lõbus. „Ma vastan, et siin ei ole igav. Lapsed käivad, kool on sama katuse all ning toimub mitmeid üritusi. Igav ei ole,“ pareerib Jõõts.

Milline on laste huvi lugeda päris ehtsaid raamatuid ehtsal paberil? „Räägitakse, et lapsed loevad palju. Aga see on tihti vaid paari lausega tekst, mida jälgitakse nutitelefonist. Mina toetan seda, et loetav tekst ei peaks olema raske ja kohustuslik. Aga lugemist toetan,“ räägib Jõõts.

Raasikul on ta juurutanud kohustuse asemel laste enda valiku. „Suvelugemisega oligi nii, et lapsed võisid valida ise teose. Tublim sai raamatu päevaga läbi. Ja pärast seda ütles keegi: ma ei teadnud, et lugemine võib nii äge olla,“ rõõmustab naine.

Paljusid lapsi ja noori on viinud lugemise juurde raamatukogutunnid. Samuti koguhoidjate oskused teha raamat elavaks. „Sa pead kuulajate ees näitlema. Sa pead võtma kõiki võrdsetena. Näiteks viie-kuueaastasi ei saa kuidagi alahinnata, sest osas asjades on nad sinust targemad,“ räägib Jõõts.

Kas tõesti on õppimine nii raske?

Enda õppimisest rääkides ütleb Aira Jõõts, et see algas raamatukogunduses päris nullist. Täpsemalt asus ta tudeerima Tartu ülikooli infokorralduse erialal. Alguses ei teadnudki ta täpselt, kus seda õppida saab. Aga staažikas kogujuht Eha Podgornova ütles, et ala on Tallinnas ja Tartus. „Ta lisas: Tartus on eriala rohkem praktilisem. Et olen ka ise sealt pärit, seadsin sammud kolm aastat tagasi Tartusse,“ meenutab naine.

Esimene õppeaasta läks tal alguse tuhinas väga kiirelt. Teine aasta oli ka lihtne. Aga viimane aasta oli Jõõtsi sõnul raske, sest koroona jättis õppele sügava jälje. Kogu tegevus kolis ju arvutisse ning virtuaalilma. „Varem käisime üle kahe nädala kahel päeval Tartus kohal teiste kursusekaaslastega ning loomulikult andis õppejõududega kokkusaamine palju juurde,“ kiidab Jõõts.

Viimane aasta oli Jõõtsi sõnul aga tõesti keeruline. „Arvasin: kõik teised saavad hakkama, aga ainult minul on raske. Aga pärast tuli välja, et kõigil oli raske ja keeruline. Kevadel lõpetasin kolmeaastase bakalaureuseõppe kõigi üllatuseks cum laude,“ rõõmustab Aira Jõõts.

Kuidas tuli kandideerimine aasta õppija nimele? „Esitas kolleeg Eha Podgornova. Minu jaoks oli suur üllatus, sest ta tegi seda päris salaja. Aga kõik need aastad on kolleegid olnud minuga koos,“ tunnistab Jõõts. Tema sõnul on elatud läbi muresid, rõõme ja raskusi. Näiteks viimased kolm aastat tuli töögraafikuid pidevalt Jõõtsi õppimisega klapitada.

Visadus viis sihile

Aga vaev tasus ennast kuhjaga ära. „Suvel tuli teade, et olen valitud Harjumaa aasta õppijaks. See oli ikka väga suur üllatus. Ja siis hiljem kirjutasin veel enda tutvustuse, et kandideerida 15 parima hulgas Eesti aasta õppija tiitlile. 8. oktoobrist olengi rahva lemmik,“ räägib Jõõts. Näitab uhkusega ministeeriumi diplomit ning räägib suurest tähelepanust.

Õppija tunnustus ning muudki tänu- ja aukirjad. Fotod Allar Viivik 

Värskelt ehk 13. oktoobril sai ta kätte ka maakonna õppija tunnustuse. „Kõik Harju laureaadid ja nominendid olid koos. Istutasime ka täiskasvanud õppija puu siia Raasikule. Tegelen väikestviisi näitekunstiga ning sõpruskonnaga mängisime siin ka väikest sketši,“ meenutab Jõõts. Ta tänab toredaid ning alati abistavaid kolleege. Täpsemalt Eha Podgornovat, Lii Otsat ning õppekirjandusega tegelevat Marju Kondratjevit. „Me ei ole enda ülesandeid piiritlenud, et sina teed seda ja mina seda, teenindad lapsi või täiskasvanuid. Teeme kõike koos. Kolleegid uskusid minusse ja toetasid,“ tänab Jõõts.

Nagu alguses mainitud, on Raasiku valla raamatukogudel tänavu ümmargused või poolümmargused tähtpäevad. 115 aastat täitub Raasikul ja 120 aastat Arukülal. „Koostasin nende ajaloost aastani 1918 ka uurimistöö. Arukülas algas kõik õigeusu kiriku juurest ja Raasikul luteri kiriku juurest. Ja läbi raskete aegade on kogud olnud ka lahti. Ning paberraamat pole mitte kuhugi kadunud,“ rõõmustab Jõõts.

Algasid üleriigilised raamatukogupäevad

Kolmapäeval, 20. oktoobril algasid üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“. Juba aastaid kutsub Eesti raamatukoguhoidjate ühing kümnel oktoobrilõpu päeval sisse astuma lähimasse raamatukogusse, et osa saada huvitavast üritusest ja võtta lugemiseks kaasa mõni raamat.

Tänavused raamatukogupäevad teevad kummarduse meie väärikale ajakirjandusajaloole põhjusel, et sel aastal tähistame mitmete eestikeelsete laiema levikuga ajalehtede ümmargust tähtpäeva. Tänaseks on ajakirjandus saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Pidev kirju uudisvoog ümbritseb meid paberil, raadios ja teleekraanil, arvutis ja nutiseadmes. Selles infotulvas orienteerumine kipub paljudel üle jõu käima. Raamatukoguhoidjad ulatavad siin aga abikäe ning aitavad kõigil soovijail vajalikku infot leida, annavad edasi infootsingu- ja digioskusi. Raamatukogupäevade ajal toimuvad kohtumised ajakirjanikega, raamatukogudes on üles seatud väljapanekuid ajakirjanduse algusest tänase päevani.

Ligi poolesajas raamatukogus üle Eesti on laenutusleti taha külalislaenutajateks kutsutud kohaliku elu edendajad, omavalitsuste esindajad, ajakirjanikud, kooliõpilased jt, et tutvustada raamatukogutöö köögipoolt ning anda võimalus suhelda lugejaga nii, nagu raamatukoguhoidjad seda iga päev teevad.

Raamatukogupäevadele pannakse punkt 21. maaraamatukoguhoidja päeval 29. oktoobril Valgas. Päevad toimuvad 20.–30. oktoobrini üle Eesti, rohkem infot Eesti raamatukoguhoidjate ühingu kodulehel.