Laupäeval, 28. jaanuaril, tähistatakse Keilas korraga kahte tähtpäeva. Möödub 70 aastat linna esimese rahvamuusikaorkestri asutamisest ning 40 aastat on mänginud koos Harju KEKi orkester.
Esimene rahvamuusikaorkester loodi linnas 1947. Seda tõestab Ene Oja käsikiri “Keila kultuurilugu”. Asutaja oli kauaaegne muusika hing ning pillimees August Heinla. Tema poeg, praegu KEKi orkestris mängiv Kalle Heinla näitab fotot 20. sünnipäeva tähistamisest. “Kultuurimaja lava eesriidel on arv 20. See pidi olema 1966 või 1967. Fotol on äratuntavad kandlemängija Urve Uuk, kaua kooperatiivis töötanud oboemängija Aleksander Karu, Riho Jaanus tundmatu viilulimängija ning ilmselt ka mina,” meenutab Heinla. KEKi orkestri praegune dirigent Pille Karras loeb käsikirjast, et 20. juubelit tähistati 19. veebruaril 1966.
Olemas on veelgi vanem sõjajärgne foto, millel jäädvustatud rahvakandle mängija Pärna-taat, keda Heinla mäletab. Lisaks veel Kingu-taat, Artemi Puusepp, Voldemar Selge, Jaan-Peeter Taklaja, tema õde Ave Taklaja ning loomulikult August Heinla ise. “Augusti õpilane on olnud Urve Uuk, kelle pojapoeg Aivar on oreli eriala üliõpilane,” räägib Kalle Heinla.
Korsen juhtis aastaid
August Heinla muusikaline tegevus oli lai. Ta õpetas koolis, mängis mitmetes estraadi- ja jazziorkestrites ning rahvapillikapellides. Juhendas näiteks akordionistide ansamblit ja teisi kollektiive. “Kodus ei tahtnud isa istuda. Tahtis ikka tegutseda. Keilas asutas ta rahvapillipundi 1947, kui ise elas veel Vasalemmas. Maja sai valmis alles 1952 või 53,” meenutab poeg.
Rahvamuusikaorkester juunis 2015 Keilas maakonna muuseumi õuel. Tagareas paremalt esimene Pille Karras, esireas keskel Kalle Heinla. Täiesti uus lehekülg Keila rahvapillimuusika loos pöörati aastal 1976. Siis asutas Milvi Korsen Harju KEKi orkestri. Ta oli aastani 2007 ka selle dirigent. “Milvi Korsen oli Vasalemma koolis aktiivne õpetaja. Ta juhtis juba seal ansambelid ja orkestreid. Mängis näiteks mandoliinide orkester,” ütleb Heinla. Tänaseni KEKi orkestris mängiv Agu Kuldver sai esimesed õpetused just Vasalemmas. Hiljem tuli mees Keilasse August Heinla käe alla.
Harju KEKi rahvamuusikaorkestri esimene proov toimus 17. detsembril 1976. Sellest võtsid osa Ivi Inglist, Milvi Korsen, Asta Kuusmaa, Sirje Kurrikoff, Tiiu Merila, Maarika Samberg ja Leida Niinemets. Niinemets loobus varsti ja asemele tuli Eha Pärt. Varsti liitusid ka Helle Sillamaa, Linda Jõgila, Urve Uuk ja Tiia Niinemäe. Tänaseni mängib asutajatest orkestris Maarika Samberg. “Kaks aastat hiljem tulid juurde väga täpse mänguga ja absoluutse kuulmisega bassimees Voldemar Selge ning Riho Jaanus. Tema mängis vilepille ja valmistas neid ka ise. Pillile sobitas juurde mitmeid abiklappe ja nii sai mängida väga erinevaid lugusid,” räägib Heinla.
KEK aitab tänaseni
Tänaseks on muutunud riigikord ning ka Harju KEKi tegevus. Praegu arendab ettevõte tööstusparke. Õnneks toetatakse rahvapillimängijaid ning neil on kasutada prooviruumid.
Kas rahvapillilugusid ning ka nende mängijaid ikka jätkub? Hooajast 2009/2010 dirigendina tegutsev Pille Karras ütleb, et arhiivid ja vanavarakogud on päris põhjatud. “Ise olen kandle jaoks lugusid otsinud, neid seadnud ja noodistanud. Püüdleme ikka sellise rahvamuusika kunstsuuna poole. Lood on läbi komponeeritud,” räägib Karras.
Praegu mängib kaheksa naist-meest. Orkestri koosseisus on kaks viiulit, kannel, akordion, klarnet, kontrabass flööt ja lokupill. “Eks pillide arv käib lainetena. Kord on rohkem kandlemängijaid, kord jälle keelpillimängijaid või teisi,” arvab Heinla.
“Neid koosseisusid on Eestis küllatki vähe. Orkestrijuht Uno Veenre hindas meid kõrgelt ja kiitis, et oleme üks väheseid. Aga tema lood on ikka krõbedad ja vajavad õppinud mängijaid,” ütlevad Pille Karras ja Kalle Heinla.
Juubelikontsert algab Keila muusikakooli saalis laupäeval kell 14. “Kavas on vanu ja uusi lugusid. Uued on näiteks seaded neljale Ruhnu pulmaviisile. Need orkestreeris Tarmo Kivisilla. Kohal on ka külalisi Sauelt, Laulasmaalt ja Kadrinast. Igaüks mängib 15-20 minutit,” lubab dirigent Pille Karras.
