Kultuuriministeeriumis valmib plaan ehitada 54 miljoni euro eest kaks ühishoidlat Eesti muuseumide esemete ehk museaalide hoidmiseks. Neist 23 000-ruutmeetrine kerkiks Rae valda Lehmja külla Kurekivi teele, 7000-ruutmeetrine Tartu külje alla Raadi mõisa varemetele.
Eestis on praegu 190 muuseumi. Nendest 34 on riigi haldusalas, 5 avalik-õiguslikud, 67 kohaliku omavalitsuse haldusalas ja 84 on eramuuseumid. Muuseumides on kokku 7,4 miljonit museaali.
Hoidlapinda on muusemidel üle 50 000 ruutmeetri. Et seda on ilmselgelt vähe, küpseb kultuuriministeeriumis ambitsioonikas plaan ehitata museaalide tarbeks kaks riiklikku keskhoidlat, millest üks kerkis Rae valda Lehmja külla Kurekivi teele, teine Lõuna-Eestisse Tartu külje alla Raadi mõisa alale.
30 000 ruutmeetrit
“Ühishoidla projekt puudutab eelkõige riigi haldusala muuseume. Aga ka mitte kõiki, vaid ühishoidlasse viiksid oma kogud 22 muuseumi ja Eesti Hoiuraamatukogu,” selgitab muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis, kes on ühtlasi ühishoidlate projektijuht.
Juba 2017. aastal valmis KPMG Baltics OÜ analüüs, kus jõuti järeldusele, et ühishoidla rajamine kindlustaks Eesti kultuuripärandi pikaajalise säilimise optimaalsel ja kuluefektiivsel moel.
“Toetudes sellele analüüsile, mille sündimisse andsid oma panuse nii kultuuriministeerium kui muuseumid, leiti, et kõige mõistlikum on, eriti Eesti suurust arvestades, ehitada kaks ühishoidlat ning üks Hiiumaa hoidla,” selgitab Rääbis.
Ühishoidlate asukohtade otsimine oli järgmine etapp. “Selleks telliti RKAS-ilt sobivate kinnistute asukohtade analüüs Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, mille põhjal osutus Põhja-Eesti hoidlale kõige sobivamaks Kurekivi tee piirkond Rae vallas,” jätkab Rääbis.
Tegemist on Kurekivi tee kinnistutega 12, 14, 16, 18 ja 20, sest ühest kinnistust lihtsalt ei piisaks nii suure hoone ehitamiseks. Kinnistud kuuluvad hetkel keskkonnaministeeriumile. Kultuuriministeerium on esitanud taotluse kinnistud endale saada.
“Lõuna-Eesti osas on lõplik asukoht veel arutamisel, aga tõepoolest arutame võimalust Raadi mõisa varemeid selleks otstarbeks kasutada,” teatab projektijuht.
Rae valda rajatav hoidla oleks 23 000 ruutmeetrit suur, Raadi mõisa hoidla 7000 ruutmeetrit. Ühishoidlad hakkavad olema muinsuskaitseameti struktuuriüksused. Kahe hoidla ehitusmaksumuseks kavandatakse kokku 54 000 000 eurot.
“Ühishoidlate rajamine on pikk protsess, mis kestab vähemalt seitse aastat. Hoidlate rajamis tempo sõltub riigieelarve läbirääkimistest ning eelarve võimalustest,” arvab Rääbis.
Kõik munad kahte korvi?
Seda hirmu, et õnnetuse korral Rae või Raadi hoidlas häviksid korraga pooled Eesti museaalid, Rääbisel ei ole. “Kõigepealt, ühishoidlatesse ei lähe pooled Eesti museaalid, vaid 7,4 miljonist üle 2 miljoni,” rõhutab ta.
“On mõned muuseumid, kellel on juba praegu head hoiutingimused ning neid museaale ümber kolima ei hakata. Näiteks ERM, Kumu, Ajaloomuuseumi uus hoidla, aga ka Saaremaa muuseumil on normaalsed hoiutingimused,” arvab Rääbis.
“Teiseks, kõiki riske tuleb loomulikult arvestada ning hinnata vastavalt riski suurusele. Riske, mida arvestada, on väga palju – ruumipuudus, kliimatingimused, kompetensid, looduskatastroofid, sõjaolukord, ligipääs ja palju muud. Hetkel on meie museaalid palju halvemates tingimustes, kui nad oleksid ühishoidlas,“ rõhutab projektijuht.
Rääbis möönab, et teatud riskid on ka ühishoidla puhul olemas. “Suurim meid ohustav faktor on veega seotud õnnetused.” Ta toob välja ka julgeolekuohu. “Ühishoidla peab olema muidugi võimalikult turvatud, seal töötavad inimesed peavad saama vastava väljaõppe, kuidas ohu korral tegutseda ning koostöö peab toimima julgeolekuasutustega.”
“Kindlasti ei saa elimineerida kõiki riske, aga ühishoidlate näol on valitud suund, kus kõik riskid ritta pannes suudame tagada museaalide säilivuse võimalikult kuluefektiivsel moel. Ning seda ideed toetavad mitmed parimad praktikad üle maailma,” lõpetab Rääbis.
