Kunstiakadeemia magister Joonas Tanne pakub oma magistritöös välja viisid, kuidas aidata Paldiski linn välja seisakust ja vaikelust. Tema visioonis peaks Lääne-Harju sadamalinn olema tulevikus elust kihav keskus, kus elab 15 000 inimest.
Tööd nimega „Paldiski linnaplaneering. Visioon tulevikust“ kaitses Tanne edukalt selle nädala esmaspäeval. Lühidalt kokku võttes otsib Tanne oma töös võimalusi, kuidas luua Paldiskisse selline linnaruum, et kasvaks linna elanikkond ning saaks samas realiseerida kohalikku potentsiaali.
Kehrast pärit 27-aastane magister näeb Paldiskis üht tõeliselt omapärast linna, millele pole Eestis sarnast kõrvale panna. „Neid võimalusi, mida sealne keskkond pakub, on lihtsalt nii palju. Paraku on need võimalused kõik suures osas realiseerimata,“ rääkis ta Harju Elule.
Viimasel paaril aastakümnel, peale seda, kui viimased Vene sõjaväelased linnast lahkusid, pole Paldiski elukeskkonnana märkimisväärselt muutunud – endiselt domineerivad linnapildis 1950-60ndatel ehitatud elumajad ning vaba aja veetmise võimalusi napib. Linna elanikkond on nõukogude-aegsest 15 000 inimesest langenud alla 4000. Tanne usub, et linna arengule aitamine on kättevõtmise asi.
„Et Paldiski hääbub – ma vaidleks vastu – Paldiski on väga elujõuline koht. See on metsikult suure potentsiaaliga, nii industriaalses kui elukeskkonna mõttes – saaks luua õitsva ja kasvava elukeskkonnaga linna,“ arvas ta.
Unustatud eluruum
Seni on taasiseseisvusaja jooksul tegeldud Paldiskis tööstuse, peamiselt sadamate arendamisega. Lisaks on linnas tööstuspark ja tuulikute park.
„Mul tekkiski huvi, et kuidas linnas, kus on nii palju tööstust ja sadamad, ei toimu midagi. Sadamalinnad on reeglina tugevad linnad, kus elu keeb, aga Paldiskis see nii ei ole,“ rääkis Tanne.
Linnaruum, mis on keeruka ajalooga Paldiskis aja jooksul tekkinud, on magistri sõnul äärmiselt põnev, kuid täiesti on ära unustatud eluruumi arendamine. Nii oli sõjaväelinna ajal, nii on see olnud ka viimased paarkümmend aastat. Paar aastat tagasi valminud lõputöö Tallinna tehnikakõrgkoolis pakkus välja, et elukeskkonna võiks kolida poolsaare vastaskaldale, mis lubaks edasi arendada tööstus- ja sadamaala.
Tanne nii ei arva. „Minu arvates on linn praegu päris õige koha peal, lihtsalt on vaja elukeskkonda arendada ja kvaliteeti tõsta,“ ütles ta.
Tanne pakub oma töös välja, et linna eluruum laieneks oma endisele territooriumile, st alale, kus nõukogude ajal olid eluhooned. Kunagised ehitised on praeguseks enamjaolt lammutatud, nüüd tuleks sinna uuesti elumaju ehitama hakata, arvab Tanne. Oluline on linn taas avada merele, et inimesed pääseksid mere äärde. Selle jaoks pakub Tanne oma töös välja promenaadi. Samuti saaks ära kasutada jäävaba lahte, kus saaks tegelda merespordiga.
„Soovitan siia investeerida, sest varsti läheb Paldiskis elu käima.“
Kuid praegu on linnas n-ö nullseis – ettevõtjate meelitamiseks pole linnas piisavalt palju töökäsi ja tarbijaid; elanike meelitamiseks pole piisavalt töökohti ega uusi eluruume. Tanne arvates peaks alustama mainekujundusest ja väikestest asjadest, mis linna elukeskkonda parendavad – küll siis hakkab ka inimesi tulema.
Üks viise noorte meelitamiseks on väga madalad kinnisvarahinnad – kui mitte arvestada Loksa linna, on Paldiskis Harjumaa madalaimad hinnad. Kahe- või kolmetoalise korteri omanikuks saab 10 000–20 000 euro eest.
„Tallinnas on noorte perede ja just ülikooli lõpetanute jaoks kinnisvarahinnad probleem. Üks lahendus võikski olla Paldiski kui Tallinna eeslinn, sest raudteeühendus on hea. Kui siia tulevad elama nooremad inimesed, tekib siia ka elu,“ pakkus Tanne.
Enne kui kinnisvaraarendajad jagavad lahti, et Paldiski on igati väärt ja potentsiaaliga piirkond, võiks Tanne sõnul appi tulla riik oma üürimajade projektiga. „Mõistlik oleks, kui protsessi algatamiseks kasutatakse riiklikku tugistruktuuri,“ leidis ta.
Välja pommiaugust
Praegu on Paldiski kui elukeskkonna maine tõesti madal. Seda näitavad kinnisvarahinnad, seda ei varja ka kohalikud elanikud. „Rääkisin päris mitme kohaliku noorega, kes kasutasid oma armsa kodukoha kirjeldamiseks sõna „pommiauk“,“ muigas Tanne. „Eks neil on mõnes mõttes ka õigus – noorel seal palju teha ei ole.“
Vanemad inimesed, kellega Tanne rääkis, nimetasid vaba aja veetmise tegevustena jalutamist ja sportimist, kuid see oli ka kõik. Kui on vaja meelt lahutada, sõidetakse ikka Tallinna.
Tanne pakub magistritöös välja linna etapiviisilise arendamise – algus on linna südames ning mööda kvartaleid liigutakse linna piiride suunas. Kõigepealt on vaja luua piirkond või kohad, kus elu hakkaks keema – kus oleks inimesi ja tegevust. Üks selline koht on raudteejaam. Praegune jaama asupaik pole selle jaoks parim, raudteejaama peaks nihutama kesklinna, et sinna sagimist ja elu tuua, leidis Tanne.
Raudtee on linna arengus nii olulisel kohal, et selle arendamisega peaks tegelema juba praegu – Paldiskini peaks maha panema kaks rööpapaari ning rongide graafikut peaks muutma tihedamaks. Paldiski on tulevikus osa Suur-Tallinnast, usub Tanne, ning linna arenguks on tipptasemel rongiühendus vajalik. See on üks oluline eelis, mis muudab Paldiski eriliseks, kui võrrelda näiteks Loksaga.
Taastuvenergia keskuseks
Magistritöös jagas Tanne poolsaare ehk linna neljaks osaks, mis on praegu juba Paldiskis olemas – külad, linn, tööstusala ja tuulikute piirkond. Neid nelja piirkonda saaks praeguse funktsiooni järgi ka tulevikus edasi arendada, ilma et need üksteist segaks.
Suur potentsiaal on Tanne arvates taastuvenergial. Lausa nii suur, et Paldiskis võiks asuda riiklik taastuvenergiaklaster või taastuvenergiaga tegelev kõrgkool või mõni selle haru. „Tuuleenergia koolitusteks on seal paigad olemas, saaks rajada katseväljad, kus prototüüpe katsetada,“ pakkus ta. Ka Harju maakonnaplaneeringus on Pakri poolsaar ainuke koht Harjumaal, kus tuuleenergia tootmisega tegelda saab.
Paldiskisse on plaanis rajada ka pumphüdroakumulatsioonijaam, mis kasutab energia tootmiseks merevett. Kui praegu on plaanis 500 m sügavusel asuv hüdrojaam rajada linna alla, siis Tanne soovitab selleks tuulikute alust maad, mis vähendaks mõju linna elukeskkonnale. „Siis oleks tuulikute piirkonnas nii maa peal kui maa all energiatootmine,“ lausus ta.
Magistritöös pakub Tanne välja, et tulevikus võiks senise napi 4000 inimese asemel elada linnas 15 000 inimest. Suurte plaanide ja projektide kõrvalt peaks alustama väikeste asjadega, mis kõik omal moel muudavad linna atraktiivsemaks. Näiteks peaks tegema korda Peeter Suure merekindluse, mis on praegu võssa kasvanud ning turistide jaoks tähistamata. Ometi on tegu üsna pompöösse vaatamisväärsusega.
Väiksemaid asju, mida saaks väheste vahendite ja vaevaga ära teha, on veel, vaja on vaid tahtmist, leiab Tanne, kes tänasel päeval veel Paldiskisse elama ei koliks, kuigi tunnistab, et linn on talle magistritöö tegemise ajal südamesse pugenud. „Soovitan siia investeerida, sest varsti läheb Paldiskis elu käima,“ ütles ta. „Kui pingutada, siis nii lähebki, sest kõik on meie endi kätes. See ei ole kerge ja kõik ei toimu kiiresti, aga see ei tähenda, et see oleks võimatu.“
TEAVE: Joonas Tanne „Paldiski linnaplaneering. Visioon tulevikust“
• Joonas Tanne magistritöö tegeleb Paldiski linna tihekoe ruumilise visiooniga, keskendudes selle loomisel olemasolevate linnaliste situatsioonide võimendamisele.
• Kasutades ära Paldiski potentsiaale, otsib Tanne oma magistritöös võimalusi, kuidas aktiveerida ning parandada linnaruumi ning pakub välja linnaruumiliste lahenduste strateegiad, mille eesmärgiks on linna elanikkonna kasvatamine läbi kohaliku potentsiaali realiseerimise. Seda kõike eesmärgiga toetada Paldiski konkurentsivõimet ja linna atraktiivsuse kasvu, sest just sellele aitab kvaliteetne linnaruum kaasa.
• Paldiski elanikkond võiks Tanne visioonis tulevikus kasvada 15 000 inimeseni.