Maikuu esimese päeva õhtul kell viis välkusid käärid Anija vallavanem Riivo Noore ja nuga MTÜ Voose Kõrts eestvedaja Tanel Talve käes. Lindilõikamisega avati Voose Päikesekodu, mis on esimene suurem põhuplaatidest ehitatud avalik hoone Eestis.
“Kui ma esimest korda kuulsin, et Tanel siin Voosel põhust maja ehitab, siis mul kangastus silmade ette see muinasjutt, mida me ise kõik teame,” vihjas Anija vallavanem avakõnes loole kolmest põrsakesest.
“Seda suurem oli huvi ja tahtmine tulla seda vaatama, näha, mis siin siis tegelikult toimub. Ja olgem ausad – üllatus oli suur, kui selgus, et maja on võimalik ka sellisest materjalist nagu põhk üles ehitada,” ütles Noor tunnustavalt.
Ideede virrvarr
Avamisüritusele tassis kaheksa kilo kaaluva tordi Germo Karro, kes on Voose Päikesekodu ehitanud pereettevõtte Kodu Kuubis tegevjuht.
Varasemalt on Kodu Kuubis ehitanud põhuplaatidest peamiselt eramuid, näiteks trikimeister Jaan Roosele, kes eelmisel aastal sooritas köielkõnni Tallinnas kaksiktornide vahel 117 meetri kõrgusel.
Tanel Talve sõnul sai kõik alguse Voose kõrtsi renoveerimisplaanidest. Kavas on taastada kõrts ja ehitada kolm abihoonet. “See, kus me täna oleme, ongi siis üks nendest abihoonetest,” ütles ta Päikesekodu kohta.
Kõrts ise on küll praeguseks lammutatud, sest selle palgid olid Talve sõnul pudedad nagu pulber.
Karro mäletas asja nii, et esialgu kavandati Voosele muldpõrandaga suviste kontserdite korraldamise kuuri, kus saaks hoida ka mootorrattaid. “Oli jah mõte, et ehitame soojustamata kuursaali,” lisas Talve.
Arutelude käigus kavad muutusid. “Meie olime väga huvitatud põhuplaadist maja ehitamisest, Talve jällegi, et see oleks aastaringi kasutatav,” selgitas Karro.
Ökoehituse meistriteos
Päikesekodu ehitamiseks kulus 90 000 eurot. Sellest 90 protsenti saadi Ida-Harju Koostöökogu kaudu Euroopa Liidu toetustena, ülejäänud 10 protsenti oli MTÜ Voose Kõrtsi ja Anija valla omafinantseering.
Põhilised ehitustööd toimusid 2017. aastal. “Hoone põranda pindala on 200 ruutmeetrit. Esmalt märkisime hoone maha ja koorisime pinnase. Sinna on laotud fibo lintvundament, mille hiljem valasime täis,” rääkis Karro.
Vundamendile ehitati puitsõrestik. Seestpoolt märkab silm Voose Päikesekodu laes akustilisi kokkupressitud puitlaastplaate, et vähendada kaja ruumis. “Tavalise sileda krohvitud lae puhul oleks siin kaja peaaegu kümme sekundit,” ütles Karro.
Lae puitlaastplaadid kinnituvad sarikate vahele surutud põhuplaatide külge. Nende kohal on tselluvill, mida katab rotoplasti kangas. “Siis tuleb juba distantsliist, roovitus ja katusekimm, mis on tõrvatud kolmes kihis,” selgitas Karro.
Päikesekodu seinu katab seestpoolt lubikrohv, mille all on jällegi põhuplaat. “Järgneb õhuvahe, siis veel üks põhuplaat, tselluvill, veel üks põhuplaat, tuuletõkkeplaat ja laudis,” kirjeldas Karro.
Seinu katavad ajaloolised fotod Voose küla kultuuriloost, millel – sarnaselt lage katvatele puitlaastplaatidele – on täita helimattide ülesanne.
Tellimise korras
“Voosel on kokku 51 suitsu. Meil puudus seni tõmbekeskus. See saab olema üks hea maja küla jaoks, mis toob rahvast siia juurde,” arvas viimased veerand sajandit Voose külavanema ametit pidanud Andrus Nilisk Päikesekodu kohta.
Kas seda hirmu ei ole, et hoone on liiga suur? “Ei, ma ütleks, et see on võib-olla isegi liiga väike. Võiks suurem olla,” naeris Nilisk.
“Ruume saab rentida seminarideks koolitusteks, konverentsideks, aga võib tulla ka sünnipäeva pidama,” ütles Talve. Kellelt siis huviline võtme saab? “Hetkel olen mina see,” lisas telenägu.
Päikesekodu külastajad võivad ööbida kahekohalistes kärjekujulistes majakestes, mis on samuti valmistanud Kodu Kuubis. “Need on aastaringi kasutatavad väikesed päiksepaneeli peal töötavad puhkemajad,” rääkis Karro.
“Kõik need, kes seal on seni ööbinud, testmagamist teinud, ütlevad, et hea uni on küll. Eks me sellist positiivset energiat üritamegi ju inimestesse süstida. See on koht, kus sa saad käia oma akusid laadimas,” kiitis Talve.
