Silja Konsa ametinimetus on pikk ja suhteliselt keeruline. Ta on muinuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna Harjumaa vaneminspektor. Viienda põlve harjulasena on Konsa hästi kursis siinsete mälestiste käekäigu, korrastamise ja kahjuks ka lagunemisega.
Enne kui asume rääkima mööduva aasta muredest ja rõõmudest, uurin: kuidas sai Sinust ajaloolane, kitsamalt kunstiajaloolane? Mis oli see n-ö äratus?
Huvi ajaloo vastu tekkis juba koolipõlves. Osalesin mitmel suvel arheoloogilistel väljakaevamistel Pirita kloostris, Rakvere linnuses ja Tallinna vanalinnas. Kaevamiste juhendad olid oma eriala tipud: kunstiajaloolane Villem Raam ja arheoloog Jaan Tamm. Nende suhtumine noortesse oli kaasav ja huvi äratav. Mäletan tänini oma tulevase õpetaja Villem Raami selgitavaid tähelepanekuid mõne raiddetaili pärinemisloost või nupukaid küsimusi. Nende lahenduseni aitas ta jõuda õpetlike vihjete kaudu. Nimetan seda Tartu ülikooli ajaloo eriala eelkooliks, suunisega kunstiajaloole.
Kas Eesti ning kitsamalt Harju muististele/mälestistele oli kahjulikum ENSV aeg? Paljudel mälestistel on praegu küll omanikud, kuid neil pole raha või tahtmist hoonete eest hoolitseda.
Mälestiste käekäigule võis olla ENSV aeg stabiilsem. Praeguses Eestis näen tendentsi, kus mälestiste omanikud on järjest enam kultuuripärandi teadlikud. Hea omaniku tunneb ära juba sellest, kui mälestis ja selle ümbrus on hooldatud.
Kui napib ideedest või ka vahenditest mälestis restaureerida, siis piisab esialgu olemasoleva säilitamiseks katuse paikamisest, sadevetele avatud müüride katmisest ja võsa eemaldamisest. Restaureerimistööde puhul on õige alustada uuringutest, mille käigus on Harju mälestised pakkunud viimastel aastatel tõelisi pärle.
Kui palju on praegusel Harjumaal kaitse all olevaid muistiseid/mälestisi?
Harjus on võrreldes teiste Eesti maakondadega kõige rohkem mälestisi. Meie maakonnas on riikliku kaitse all 2900 (koos Tallinnaga 5287) kultuurimälestist. Mälestiste arvu poolest järgnevad Tartu, Saare ja Lääne-Viru maakond. Ainuüksi arheoloogiamälestisi on Harju maakonnas 1641.
Lõppev aasta meie muinsustele? Millele annaksite n-ö karuteene autasu, kus mälestis laguneb? Millele jagate aga kiitust?
Vastrestaureeritud või restaureerimisel on Harjus kümmekond mõisa. Alustaksin kiitusega, sest kiiduväärset on kordades enam kui laiduväärset.
Mitu lagunema kippunud ja üliväärtuslikku mõisahoonet on saanud uued omanikud. Nad on ära teinud esmased hooldustööd ning alustanud uuringutega. Esile tooksin Riisipere, Kolga ja Harku. Tublide eraomanike eestvõttel toimuvad projekteerimis- või restaureerimistööd Kernus, Kodasool, Vana-Päälas, Voores ja Nurmes. Restaureeritud mõisatest on aktiivse ja mõisa väärtustava kasutuse leidnud Vääna, Keila-Joa, Anija ja Kostivere. Parima restaureeritud ehitismälestise 2015 tiitli pälvib Vääna mõisa peahoone. Karuteene medal läheb jagamisele Lehola ja Muraste peahoone vahel.
Millised on üldse muinsuskaitseameti võimalused omanikke mõjutada? On see hoiatus, trahv, sunniraha, võõrandamine vms?
Muinsuskaitsetööd saab teha selgitades, kultuuriväärtusi märkama õpetades, juhendades ja koostöös. Paraku tuleb kasutada hooldamatuse ja rikkumise korral ka rangeid mõjutusvahendeid. Sellistel juhtudel alustame märgukirjast. Kui sellest ei piisa, järgneb ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega. On mitmeid mälestise omanikke, kes on pidanud sunniraha maksma. Seejuures ei pääse kohustusest. Maksta tuleb nii sunniraha kui täita mälestise hoolduskohustus. Minu praktikas on ette tulnud ka trahvimisi.
Kui palju eraldatakse uuel aastal muististe/mälestiste korrashoiuks raha ja millised objektid töösse lähevad?
Uut aastat võib Harjus nimetada ajalooliste parkide aastaks. Meie mõisaparkides kavandatakse 2016. aastal suurejoonelisi rekonstrueerimistöid. Tööd jätkuvad kümmekonnas mõisahoones, plaanis on korrastada Peeter Suure merekindluse rajatisi. Muinsuskaitseamet korraldab maakonnas jätkuvalt kultuuripärandi teabepäevi. Nendel räägime arheoloogiast, parkide hooldamisest, ajaloolistest ehituselementidest jm.
Laiemat kõlapinda ja tutvustamist vajab maastike teema. Mälestise hooldamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks või säilitustingimuste loomiseks eraldatakse riigi eelarvest muinsuskaitseameti kaudu 675 000 eurot. Tänavu laekus Harjumaalt taotlusi umbes 80 000 euro ulatuses. Taotluste pingerida ehk millised objektid töösse lähevad, saab lõplikult selgeks pärast seda, kui kinnitatakse muinsuskaitseameti eelarve. Ehk 2016. aasta veebruari alguseks.
