Hoolimata sellest, et staadioni ümberehitus ei olnud sellel aastal küll plaanis, võimaldas viirus ometigi vallavalitsuse kauaaegse kavatsuse teoks teha. Kiili pea pool sajandit vana staadion uuendatakse täielikult.

Kriisiabi plaani koostades eraldas eelmine vabariigi valitsus ka omavalitsustele täiendavat lisaraha.

“Kiili vallale nähti investeeringuteks ette 420 000 eurot. Kasutamise tingimused on ranged, realiseerida tohib ainult projekte, mida omavalitsusel ei olnud endal 2020. aasta eelarves,” kirjutas vallavanem Aimur Liiva põhjustest, miks staadioni ehitus nii kiiresti ette võeti.

Kiili Varahalduse Sihtasutuse juhataja Assar Kalvet ja Warren Teed OÜ objektijuht Rauno Martin ehitusel. 

“Peale riigirahastuse selgumist ja volikogu vastavat otsust asusime kohe tegutsema,” meenutab Kiili Varahalduse Sihtasutuse SA juhataja Assar Kalvet. Projektiga edenes töö kiiresti, sest projekteerijal, Klotoid OÜ-l oli suur kogemustepagas staadionide projekteerimisel. “Edasi järgnes riigihange ehitaja leidmiseks, oma pakkumise tegid kokku seitse ehitusfirmat, neist soodsaim oli Warren Teed OÜ pakkumine, kes konkursi ka võitis,” räägib Assar Kalvet ehitaja leidmisest.

Ka Warren Teed ei ole Kiilis tundmatu ehitaja – firma on rajanud Vaela spordirajad, mille eest Vaela külaselts teda ainult kiita oskab.

“Ei ole ka mulle Kiili staadion esimene ehitada, varem olen valmis ehitanud Turba kooli staadioni,” tutvustab ennast Warren Teed OÜ töödejuhataja-objektijuht Rauno Martin. Kes Eesti spordilugu teab, see kindlasti mäletab – Turba staadion on seitsme Eesti kergejõustikurekordi omaniku, meie kergejõustikukuninganna Ksenia Balta kodustaadion. Just sealt algas tema tee tippu. Nii et pole välistatud – ükskord hakkavad ka Kiili staadionilt meistrid võrsuma.

Töö käib

Märtsikuu teisel nädalal paigaldatigi Kiili Gümnaasiumi kõrval paiknevale vanale staadionile – ajaloolisele Vaska koplile! – ümber metallaed ja ehitust tutvustavad tahvlid. Uudistajad said teada, et rajatis peab valmima 15. augustil 2021. Seega poole aasta pärast, veel enne uue õppeaasta algust.

Looduslik muru on parem nii sportlikus kui tervislikus mõttes.

“Esimeseks tööks on vana drenaaži eemaldamine ja utiliseerimine. Siis rajame uue aluspõhja ja paigaldame täielikult uue sademete ärajuhtimise süsteemi,” tutvustab Assar Kalvet ehituse käiku. Võib olla kindel – uue drenaaži rajamisega likvideeritakse ka staadioni üks seniseid põhihädasid, sadudejärgne liigvee teke.

Veel praegugi seisab maanteepoolsel korvpallikonstruktsioonil plaat nimedega: Olev Rannik, Väino Anni, Heino Põder, Einar Ringvelt, Valdur Kakk, Tõnis Solo. Nii meenutavad tunased tegijad end tänastele. Kas ja kuidas tänased ehitajad end tulevastele põlvedele jäädvustavad, pole veel teada. Fotod Ülo Russak 

“Juhime uute drenaažitorudega sadevee samuti läheduses olevatesse tiikidesse, nagu senini on olnud,” kõneleb objektijuht Rauno Martin.

Staadioni jooksurada tuleb sama suure ümbermõõduga nagu seni, 300 meetrit. Sirgetel on raja laiuseks kuus jooksurada, kurvides kolm.

Jooksurada saab tartaankatte, radade sisene muruplats jääb aga loodusliku muruga.

“Looduslik muru on parem nii sportlikus kui tervislikus mõttes,” kinnitab Assar Kalvet.

Põhjalikult renoveeritud saavad kaugus- ja kõrgushüppekastid koos hoovõturadadega, kuulitõukesektor ja palliviskeala. Uuendatakse ka võrkpalli ja rahvastepalli platsid.

Ka korvpalliväljak renoveeritakse

“1971. aastal valminud korvpalliväljak saab nüüd kunstkatte. Et sama ala kasutame talvel uisutamisväljakuna, siis peab palliväljaku kunstkate olema võimalik talveks eemaldada. Sellise võimaluse me ka leidsime,” kõneleb Assar Kalvet. Ka korvpallikonstruktsioonid tulevad uued. Riietusruumid sportlastele jäävad endiselt kooli ruumidesse. Juurde ehitatakse aga spordiinventari hoone.

Ka pealvaatajatele on mõeldud: pinnas, mis olemasoleva staadioni muldkehast eemaldatakse, kuhjatakse staadioni otsa. Nii tekitatakse looduslik vall, mille ühelt küljelt on hea jälgida staadionil toimuvat, teiselt küljelt pidada silmas aga jaanilõket ja seal ümber toimuvat.

Objekti kogumaksumus on ligi 580 000 eurot, millest riigi eelarvest tuleb 420 000 eurot ja valla eelarvest 160 000 eurot.

“Ametlikult on ehituse tähtajaks küll augusti keskpaik, tahame aga rajatise tellijale ehk siis Kiili vallale üle anda võidupühaks ehk enne jaanipäeva,” ütleb ehitaja esindaja Rauno Martin.