Linn vajab peremeest sama palju kui laev kaptenit. 15 aastat kalurina iga ilmaga merd kündnud Vladimir Arhipov teab seda hästi. Linnapeana lubab ta Maardu linna kindlal kursil hoida.
Lahkunud legend Georgi Bõstrov valitses Maardu linna väikeste vahedega 20 aastat – kuni oma surmani 2015. Peale nii pikka ja tugevat ainuvõimu tekib tavaliselt võimu vaakum, hakatakse võimu pärast tülitsema. Maardus läks aga linnavalitsemine suhteliselt valutult teie kätte.
Vladimir Arhipov: Maardu linnajuhtimises valitseb praegu tõesti jälle stabiilsus. Et võim aga pärsi rahulikult vahetus, seda siiski öelda ei saa. Omad intsidendid olid meilgi, aga kõik toimus tõesti suhteliselt rahulikult. Erilisi pingutusi võimu üleminek ühelt parteilt teisele see ei nõudnud.
Nii et vasakpartei revanši te ei karda?
Absoluutselt mitte. Need inimesed, kes valitsesid koos Bõstroviga, need moodustasid tema meeskonna, olid tema inimesed. Kuigi nad kuulusid vasakparteisse, siis Georgi tähendaski nende jaoks tegelikult vasakparteid, oli selle liider. Kui aga liider lahkus, ei tunnetanud need inimesed mingit kohustust jätkata selle partei nimekirjas, nad said priiks, said vabaks. Nad valisid küll korra Valev Kaldi, vasakpartei de jure juhi linnapeaks, aga said peatselt aru, et midagi on viltu, uus liider ei vea välja. Neid ei sidunud midagi uue liidriga. Olen Maardu linna volikogu liige olnud aastast 1993, esimestest vabadest valimistest peale. Need inimesed volikogus tundsid mind. Ja pakkusid mulle linnapea kohta. Nii lihtne see ongi.
Teie olete keskerakondlane, vasakpartei tuli teie poole üle – võib sellest järeldada, et Maardu linnavolikogus puudub jälle opositsioon, nagu Bõstrovi aegu?
Arvan, et see järeldus ei ole vale.
Ometi, kui ajaloos natuke urgitseda, siis korra olete te juba Maardu linnapea olnud. Küll lühikest aega, aga ikkagi…
See oli nii ammu (naerab), kakskümmend aastat tagasi 1995–1996. Bõstrov tõmbus korraks tagasi ja mina olin täpselt aasta aega meeriks. Noor, kogemusteta ja meeskonnata. Ja mis aeg siis oli – vanad seadused enam ei kehtinud, uusi veel polnud. Ei liikunud siis Euroopast siia ka sellised rahalaevad nagu praegu. Linn oli hoopis vaesem, probleeme aga märksa rohkem.
Ütlete, et linnavalitsemisel on kõik stabiilne. Seda ei saa väita teie koduerakonna, Keskerakonna kohta. Kumba leeri hoiate, kas Savisaare või Simsoni-Ratase-Repsi poolehoidjate hulka – ühesõnaga, kas toetate nooremat põlvkonda?
Elus on ikka nii, et noored tulevad peale ja vanadel on ükskord aeg eest ära minna. Ka mina pole enam kõige noorem, noored tegijad on peale kasvamas, kes mõne aasta pärast võiksid ehk võimu üle võtta. See aga ei tähenda, et meil oleks kaks leeri, noorte ja vanade leer. Ja sama ütlen ma Keskerakonna kohta – mulle ei meeldi leeritamine ja lahterdamine. Reformierakonnal on kolm presidendikandidaati. Me ei arva ometi selle pärast, et erakond oleks kolmeks jagunenud. Arvan, et see on rohkem ajakirjanduse teene, et Keskerakonda sedamoodi leeridesse jaotatakse. Keskerakond otsustas demokraatlikult, et Savisaar jätkab partei liidrina ja nii ka on. Samuti otsustasime, et Reps on meie presidendikandidaat. Ja me toetame ühiselt seda otsust, ei pea ennast jaotama ühe või teise leeri pooldajateks.
Maailm me ümber on muutumises, et mitte öelda ärevuses. Mida arvate Inglismaa eraldumisest Euroopa liidust, Brexitist?
Kuigi seda võis oodata, ei olnud see minu jaoks hea uudis. Inglased olid selle vastu, et võõra kultuuriga inimesed nende põliskodumaale tulevad ja nad ei saa oma kaitseks midagi teha. Loomulikult olid olulised ka majanduslikud põhjused. Mina olen pragmaatik, omaenda emotsioonid inglaste lahkumise osas jätan endale ja küsin: mis on kasulikum linnale, kas EL koos Inglismaaga või ilma.
Ja vastus on?
Maardu linnale on kasulikum tugev ühtne Euroopa. Sel pragmaatilisel põhjusel, et meil ootab rahastamist üks suur veeprojekt. Eesti riigil selle elluviimiseks raha ei piisa, ammugi linnal endal. Aga Euroopa Liidult me ootame seda raha.
Samas on meile kasulik olla ka heades suhetes Venemaaga. Maardu on transiidilinn. Kaks aastat tagasi koondas üks meie suurimaid transiidifirmasid Vopak 150 inimest. Üks kaotatud töökoht tähendab linnale aastas keskmiselt 1000 eurot saamata jäänud tulumaksu. Nii et linn kaotas nende töökohtade kadumisega 150 000 eurot. Nüüd on saanud koondamisteate veel 60 inimest. Meie linnas on aga kümneid transiidifirmasid. Mis tähendab töökohtade kadu linna eelarvele, oskab igaüks arvutada, pole vaja olla Arcimedes. Pragmaatikuna olen heade suhete poolt nii Idas kui Läänes.
Lugesin Maardu Panoraamist, et kohtusite Venemaa päeval Vene suursaadikuga. Millest kõnelesite?
Soovisin suursaadikule häid pühi. Sellisel suurel kohtumisel ei jõua ju tõsisemalt millestki rääkida. Aga küll me räägime. Juba Bõstrovi ajast on meil head suhted nii Valgevene, Ukraina kui ka Venemaa saatkonnaga. Kavatseme neid suhteid hoida ja süvendada. Samas on siin käinud Ameerika ja Saksamaa saatkonna esindajad. Oleme avatud kõigile, kes meile avatud on.
Aga Ukraina?
Ukrainas on meil kaks sõpruslinna: Mirgorod ja Ilitševsk. Üldse on Maardul 22 sõpruslinna, näiteks ka Hiinas ja Montenegros. Meie omavalitsusena sõbrustame teise omavalitsusega, mitte riigiga, kus see omavalitsus asub. Meie hoiame häid suhteid linnadega, mitte riikidega. Riikide tasandil hoidku häid suhteid teistega ikka Eesti Vabariik.
Georgi Bõstrov läks Maardu ajalukku linna ülesehitajana. Keemikute külast, mis Maardu veel 20 aastat tagasi oli, on tänaseks kasvanud igati heakorrastatud roheline euroopalik linn. Kellena tahate teie Maardu ajalukku minna?
Ma ei mõtle sellele, kas lähen kunagi ajalukku või mitte. Kui rääkida, mida tahan Maardus esmajoones teha, siis seda on tõesti palju. Bõstrov lõi linnale kauni kuvandi, igal pool lilled ja rohelus, purskkaevud ja skulptuurid. Linna keskel aga uhke sakramentaalehitus – peaingel Miikaeli kirik. Vaatepilt missugune nii omadele kui külalistele.
Vähem heakorrastatud on aga meie sotsiaalmajad ja haridushooned – koolid, lasteaiad. Kõik need ruumid, kus kasvab homne maardulane. Küsisin Maardu haridusjuhtidelt kui suuri investeeringuid nende juhitavad haridusasutused vajaksid. Summa tuli kokku hiigelsuur – ainuüksi Maardu gümnaasiumi ajakohastamiseks oleks vaja pool miljonit. Et kool muutuks innovatiivseks, õpilaste käsutuses oleksid moodsaimad õppevahendid, alates SMART tahvlitest. Praegu jääb 9. klassi lõpetajatest Maardu gümnaasiumisse edasi õppima 30% lõpetanutest, 70 % siirdub Tallinna. Peame koos meie heade pedagoogidega innovaatilisi õppemeetodeid rakendades saavutama, et see protsent juba lähiajal vastupidiseks muutuks.
Maardus käib väga vilgas kultuurielu. Teidki teatakse kui kultuurilembelist inimest, võtate sõprade seltsis kitarrigi pihku…
Kultuurielu on tõesti aktiivne – üle Eesti tuntuks saanud laadad, maslenitsa, tuntud esinejate kontserdid. Samas on meil rahvamaja rohkem kui pool sajandit vana, ajast mil Maardu veel küla oli. Uue ehitamiseks paraku raha ei ole. On aga ka asju, mida ka rahata saab teha. Meil pole eestlaste koori. Kunagi oli, aga inimesed jäid vanaks, koor hääbus. Oleks vaja noori eestvedajaid, linn toetaks.
Miks mitte teie ise?
Minu töö on rohkem ikka teiste tegemiste koordineerimine kui ise pilli puhumine. Olen siin teinekord pensionäride koosviibimistel tõesti kitarri tinistanud, ei välista, et ka mõnel suurel rahvaüritusel pillil kõlada võin lasta. Et siis koos publikuga kõige üle naerda, rõõmustada. Aga koori vedada…. Las seda teevad ikka noored hakkajad mehed või naised. See mitmekesistaks linna seltsielu.
Olete 15 aastat kalur olnud. Kas praegu ka vahel kalal käite?
Väga vähe. Vahel ema sünnikoju Hiiumaale sattudes, kus mul endiselt palju sugulasi elab, panen lapsepõlve meenutades Hellamaa rannas põhjaõnged sisse, aga üldiselt ei.
Mis siis teie hobiks on?
Ratsutamine. Mu õetütar on võitnud mitmeid meistritiitleid, käin temaga koos vahetevahel ikka ratsutamas.
Hiiumaalt pärineb ka teie väga hea eesti keel. Bõstrov, olles küll linna legendiks, ei õppinud kunagi eesti keelt rääkima. Kas usute, et võite kohalikel, aga miks mitte ka üleriigilistel valimistel saada veel suurema valijate toetuse kui Bõstrov sai. Te saate enda taha ka eestlastest valijad…
Ma ei taha, et valija toetataks mind kui eestlast või venelast. Toetus ei peaks jagunema rahvuse järgi. Tahan, et valija toetaks mind kui tegijat.
Mida ütleksite nendele noortele kes pürgivad kohaliku võimu etteotsa?
Ärge tulge lahendama oma küsimusi, tulge lahendama omavalitsuse küsimusi. Kui saate hakkama, siis jääte kauaks siia. Tänapäeva inimene teab kõike, märkab kõike. Kui hoolid linnast, valitakse ka tagasi. Öeldakse, et linnaametnikel on suured palgad. Äris on ikka suuremad. Siin peab ka missioonitunne olema. Meeskond peab samuti olema.
Mida ütleksite maardulastele?
Olgem uhked oma linna üle. See on meie kodulinn oma kuulsusrikka ajaloo, eheda tänase päeva ja suure tulevikuga. Paljude sõprade ja omanäoliste traditsioonidega. See on rahvaste sõpruse linn. Georgi Bõstrov lasi kirjastada raamatu “Maardu legendid.” Elagem oma linnas nii, et igaüks meist võiks olla peatükk selles raamatus.
