Viimsi vallas suruvad kinnisvaraarendajad eramaju põlismetsadesse. Üks selliseid kante on Tammneeme, kus perekond Vooglaid soovib ehitada eramuid rannaäärse metsa 15 hektarile.
Probleemile tähelepanu juhtimiseks organiseerisid Viimsi vallavolikogu liige Ivo Rull ja Tammneeme Külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus 28. septembril Randvere kooli juurest rattaretke.
Et kolmekümne huvilise seas oli nii täiskasvanuid kui lapsi, pakkusid korraldajad välja kaks trassi – üheksa kilomeetri pikkuse spordiraja ning seitsmekilomeetrise mugavusraja.
Kõrge plangu taga
“No siis sadulatesse,” hõikas Rull keskpäeval ruuporisse. Esialgu sõideti ühe suure rühmana. Esimene jutupaus tehti Mäealuse maastikukaitsela piiril, mis on Viimsi kaitsealadest kõige suurem ja vanem.
Järgmise jutupausi ajal tuletas Jaanus meelde, et metsa on kogu Viimsi valla territooriumil ligi 3000 hektarit, sellest üle poole Naissaarel. Mandriosas on metsa vaid 1300 hektarit, millest suurem osa jääb kaitsealade sisse.
Mäealuse maastikukaitseala kirjeldas Andres Jaanus (fotol paremal). FOTO: Andres Tohver
Tädu matkaraja ülemisel teel löödi “sportlased” ja “mugavussõitjad” kahte lehte. Uuesti saadi kokku Tiitsu tee alguses kõrge plankaia juures, et seal Tammneeme olukorraga tutvuda.
“See plankaed on kaks ja pool meetrit kõrge. Viimsis on vastu võetud otsus ja Madis Saretok on selle kunagi allkirjastanud, kuidas piirdeaedu tohib vallas rajada. Seal on selgesõnaliselt öeldud, et mitte rohkem kui kõrgusega meeter viiskümmend,” rõhutas Rull.
“See eraomanik on tegelikult sama perekond Vooglaid, kes arendab seda piirkonda, et teha põlismetsast eramute kvartal. See plankaed on siis sellise planeeringu visiitkaart,” jätkas Rull.
Ikkagi poliitika kõrvad
Mööda Tammekivi põiktänavat jõuti Tammelaane detailplaneeringu alale, kuhu Vooglaiud kavandavad eramaju. Seda tingimusel, et rohekoridori ja haljastuse pindala ei tohi väheneda. “Kuidas see saab samaks jääda, kui mitu hektarit läheb elamukruntide alla,” arvas Jaanus.
Jaanuse väitel üritavad Vooglaiud kübaratrikki. Planeeringus on ranna ehituskeeluvööndi peale tõstetud nii rohekoridor kui haljasvöö. “Kui need kolm asja kokku panna, siis saadakse suurem pindala, kui kogu sellel alal üldse on,” muigas Jaanus.
“See on juba kvantfüüsika,” arvas Ants Erm, kes sarnaselt Rullile esindab Viimsi vallavolikogus opositsioonilist valimisliitu Kogukondade Viimsi. Märt Vooglaid kuulub teadupärast valda juhtivasse Reformierakonda.
Jaanuse mureks oli ka terviserada Randverest Tammneemesse, mille Märt Vooglaid oli lasknud välja ehitada enne 2013. aasta kohalikke valimisi. “See kallasrada on üsna kehvas seisus ja isegi mõnes kohas ohtlik. Seal on juba tormiga mõned puud maha langenud ja omanik ei ole paar aastat siin sõna otses mõttes lillegi liigutanud.”
Rulli sõnul hankis Märt Vooglaid kinnistu 2002. aastal. “Ta ei oleks tohtinud seda mitte kellegi käest saada erastada, sest tegemist on erastamisele mittekuuluva sihtotstarbelise maaga,” väitis mees.
Ala suuruseks on ligi 15 hektarit, millest Vooglaidudele kuulub 13. Ülejäänud kaks on reformimata riigimaa. Viimsi vallavolikogu algatas detailplaneeringu 2016. aasta juunis. Asja aetakse Tammelaane Kodu OÜ sildi all, mis juriidiliselt kuulub küll Märt Vooglaiu abikaasa Riina Vooglaiule.
Kumb tegelikult asja juhib? “Formaalselt Riina Vooglaid, sisuliselt on kõikide avalike arutelude juures väga aktiivselt sõna võtnud vallavolikogu liige ja maa- ja planeerimiskomisjoni esimees Märt Vooglaid,” ütles Rull.
Soovis golfiväljakut
Rull möönis, et tänu Tammneeme Külaseltsi ja Randvere Külaseltsi survele on planeeringu mahtu vähendatud 18 eramu pealt 9 peale. Jaanuse sõnul lõigatakse planeeringust välja ka kallasraja osa ja antakse vallale tasuta üle.
Tammneemest naasmiseks oli ratturitele samuti pakkuda pikem ja lühem variant. Retk lõppes RMK Tädu lõkkeplatsil, kus osalejaid ootasid koogid ja kohv. Retk oli tõeliseks naudinguks perekond Maaselile, kelle kolme ja poole aastane tütar Isabel isa sadula taga jalgrattatoolis vapralt kogu sõidu kaasa tegi.
Perekond Maasel RMK Tädu lõkkeplatsil, mis oli ühtlasi rattaretke finišiks. FOTO: Andres Tohver
Noorimaks osalejaks osutus siiski tänavu 18. juulil sündinud Taaniel. Enamuse ajast magas tilluke poiss ema Evelin Märtsoni seljakotis.
Evelini isa Matiga rääkides selgus aga, et sugugi mitte kõik ratturid ei pea Tammneeme metsi pühaks. Mati Märtson nimelt oli alale, kuhu Vooglaiud eramaju suruvad, aastatel 1995–1997 golfiväljakut üritanud luua.
Mati Märtson on juba osalenud Niitvälja ja Jõelähtme golfiväljakute loomisel. Tammneeme kasuks rääkis tema sõnul maastiku reljeefsus, kaasati ka soomlasest investor.
“Ajasime asja, aga Viimsi vald ütles kohe, et mingi nipiga ei tohi seal golfiväljakut teha,” tunnistas mees.
