Euroopa päeval toimus Viimsi gümnaasiumis geoloogia ning laiemalt Tallinna tehnikaülikooli päev. Tegu oli esimest korda peetava maapõue nädala sissejuhatusega., kus jagus nii katsetamist kui põnevat uurimist.
Eestis esimest korda toimuva maapõuenädala ellukutsuja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Esimese suurema ürituse korraldasid Tallinna tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti geoloogiateenistus. Mõte anda maapõuenädala avalöök just Viimsi sündis seepärast, et kool pakub tänavu noortele maapõuealast valikkursust. Koostöös TTÜ-ga läbiviidav kursus “Põnev maapõu” on Eesti koolimaastikul ainulaadne ning annab noortele hea võimaluse tutvuda geoloogia ja mäenduse valdkonnaga, selgitas TalTechi geoloogia instituudi teadur ja õppejõud Rutt Hints. Valikkursus sai teoks tänu Viimsi valla ja TalTech koostööleppele.
Milline oli avapäeva programm? “Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo rääkis noortele ja kohale tulnud külalisetele tulevikumaavaradest. Lisaks Viimsi noortele võtsid üritusest osa ka koolinoored Tallinnast, Maardust, Haapsalust ja Jõhvist,” ütles Hints.
Avaloengule järgnenud maapõunädala piduliku avamise juhatas sisse maapõunädala idee autor Ene Jürjens majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Seejärel said tervitusteks sõna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar, TalTechi rektor Jaak Aaviksoo ning Viimsi vallavanem Laine Randjärv. “
Avaürituse käigus tunnustati ühtlasi esimesest Eesti maateaduste olümpiaadist osavõtjaid. Edasine programm viis noored töötubadesse ning kutsutud külalised pidasid Urmas Vaino juhtimisel maha debati teemal “Geoloogia – eraldi õppeaine õppekavasse?””, lisas Hints.
Õpilastel huvi on
Töötubades said noored tutvuda maapõue uurimise ja kasutamise erinevate külgedega. Settebasseinis simuleeriti lainetust ja vaadeldi kuidas see mõjutab rannajoone kujunemist. Küpsise kaevandamise töötoas said selgeks maavara kaevandamise põhialused.
Lisaks lammutati elektroonikaseadmeid ja uuriti, milliseid maapõueressursse need sisaldavad. “Katsetada sai ka seda, kuidas eraldada plekkpurgist väärtuslikud metallid, et aidata kaasa ressursside taaskasutamisele. Töötubasid juhendasid TalTechi geoloogia instituudi õppejõud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased,” rääkis Rutt Hints.
Kas õpilase olid pakutust huvitatud? Hintsi sõnul on vahepealsetel aastatel noorte huvi maapõue protsesside ja maapõuekasutuse vastu olnud madal. Seepärast on tekkinud ka erialaspetsialistide põud. Vajadus erialaoskustega inimeste järele on tegelikult ülemaailmne ja ei kao kuhugi ka tulevikus.
“Üks võimalus, kuidas noortele geoloogiat ja maapõuekasutust lähemale tuua, on muuta koolis pakutav valdkondlik õpe haaravamaks ja praktilisemaks. Ülikoolide kogemus näitab, et õpilased tulevad maapõue teemadega tegelikult hästi kaasa. Jätkuks vaid särasilmseid noori juhendajaid!
Tulevased geloogiatudengid?
Maapõuenädala üks eesmärk on tuua valdkond noortele lähemale. “Loodetavalt avastab nii mõnigi noor pärast maapõunädala üritustel osalemist, et tema erialavalikute nimekirjas võiks olla tulevikus ka maapõuega seotud erialad. Valdkond on oma olemuselt ääretult lai, haarates nii loodusteadusi kui ka inseneeriat. Oskus erinevate valdkondade teadmisi ja tehnoloogiaid omavahel integreerida on siin äärmiselt oluline,” ütles Hints.
Viimsi gümnaasium, kus praegu toimub maapõue erikursus, annab Hintsi sõnul suurepärase aluse maapõuevaldkonnas jätkamiseks. “Kool on oma õppekava kujundamisel valinud uudse tee ning loobunud eriklasside tegemisest, lastes õpilastel teha paindlikumaid õpivalikuid läbi moodulõppe,” kiitis teadur.
Lähiajal saab enda geoloogiateadmisi täiendada mitmes kohas. Eesti ülikoolid, geoloogiateenistus ja ka mäendusettevõtted korraldavad koolidele mitmeid maapõuealaseid üritusi Tallinnast väikesaarteni välja. “Kindlasti on kõik erialast huvitatud noored oodatud Tallinna tehnikaülikooli avatud uste päevadele tutvuma maapõuressursside õppekavaga ja erialaste tulevikuvõimalustega,” ütles Hints.
