Päev pärast taasiseseisvumispäeva võtsid president Kersti Kaljulaid ning haridud- ja teadusminister Mailis Reps Kadrioru Roosiaias vastu parimaid koolide lõpetanuid. Üle 600 kutsuti hulgas oli kümneid harjulasi, kellest viimsilanna Minna-Liisa Herman pidas tänukõne.
“Oma valikud oma ajas teeb igaüks ikka ise. Mitte põlvkond. Ega ka mitte aeg. Oma valikutes olete ikkagi vabad,” lausus president Kersti Kaljulaid vastuvõtul.
Riigipea sõnul pole ta kindel, kui otstarbekas on inimeste sünniaasta järgi põlvkondadeks eristamine. “Jah – aeg, milles sammuda “suure sihi poole”, nagu Anna Haava kirjutas, on erinev, oma võimaluste ja piirangutega, mida edasi liikuda soovijal tuleb ületada. Kuid aeg-ajalt kõlavates mõtteavaldustes, et ega üks või teine olukord, mõtteviis, käitumine muutu enne, kui uus põlvkond on peale kasvanud – selles on mu meelest omajagu ka vanema põlve otsitud ettekäänet oma suutmatuste, tegematajätmiste õigustuseks,” lausus president Kaljulaid.
Keskkoolide ja gümnaasiumite lüpetajate tänukõne pidas Viimsi gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Minna-Liisa Herman. “Mida tähendab üks punkt? On see kirjavahemärk, täpp i-tähe kohal või hoopis vahe edul ja läbikukkumisel. Arvan, et paljud sattusid tänavu kirjutama lõpukirjandit teemal Edukus. Ja olgem ausad, kes oskaks sellest paremini kirjutada, kui presidendi roosiaeda kutsutud oma koolide au ja uhkused,” ütles Herman.
Tallinn jäi ära, jätkab Tartus
“Mina olen üks nendest inimestest, kelle ülikooli sisseastumisel sai otsustavaks üks punkt matemaatikatestil. Nii ma siis seisin peegli ees. Ühes käes hiilgavate hinnete eest hõbemedal, teises aktiivse noortetegevuse eest saadud väikeskulptuur. Ent ometi tundsin ennast, kui läbikukkumise musternäide. Tüdruk, kes ei ületanud tahetud ülikooli seatud ootusi,” ütles neiu.
“Tundsin ennast, kui läbikukkumise musternäide. Tüdruk, kes ei ületanud tahetud ülikooli seatud ootusi.”
Kas Herman jäi siis üldse kõrgkoolist välja? “Tegelikult jäi Tallinna tehnikaülikoolis üks punkt puudu. Aga Tartu ülikoolis sain ma nimekirjas esiotsas olles riigiteadustesse sisse,” rõõmustas Miina-Liisa Herman.
Ta lisas, et kõnet hakkas ette valmistama juuli algusest, lõpuaktus peeti Viimsis 1.juulil. “Kõnest oli kaks varianti: üks vast ühiskondlikum, teine rohkem endi sisse vaatav. Ette kandsin viimase, sest see sobib siia rohkem,” rääkis Herman.
Eriolukord sundis tegutsema
Kuidas möödus kevadine eriolukord, kui koolid olid koduõppel? “Peale minu on peres veel kolm väikest tüdrukut. Eks see keskendumine ja kohanemine oli raske. Sain rohkem hinnata tavalisi koolipäevi ja enda võimeid,” meenutas Herman viimast koolikevadet.
Temaga koos Viimsis kooli medaliga lõpetanud Hedy Läets arvas, et eriolukord ei olnudki kõige raskem. “Kahju vaid, et viimastel kuudel võeti ära võimalus olla koos lennuga. Ei toimunud tutiaktust ega lõpuballi,” kahetses Läets.
Kus ja mida õpib neiu edasi? “Meediat ning kitsamalt telewvisiooni. Olen juba TV3-s saates Naabrist parem ka toimetanud. Jätkan õpinguid Kanadas, kuid esimene semester tuleb kodus kaugõppes,” rääkis Hedy Läets.
Keilalanna Kertu Lepiksaar lõpetas Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ-s) energiatehnoloogia ning soojusenergeetika. Varem sai ta Talinna Ülikoolist füüsika bakalaureusekraadi. “Doktoriõppesse on juba paberid ka sees. Olen TTÜ-s tööl ning seetõttu on kõik asjade loomulik jätk,” ütles Lepiksaar.
Kas ja kuidas mõjutas Lepiksaart kevadine eriolukord ja koduõpe? “See oli parim asi üldse, mida tahta. Kõike sai ju kodus ette võtta. Riigile on loomulikult haigusega võitlemine raske,” arutles ta.