Et koroonaviiruse tõttu on avalikel üritustel seatud osavõtjate piirarvuks sada inimest, tänavu Harjumaal ühtegi suuremat jaanituld ei korraldata. Küll võeti 17. juunil Viimsi vabaõhumuuseumi alal ERR-i tarbeks filmilindile näidisjaanituli. Eetrisse läheb see 23. juunil kell 18.45–22.30.

“Teadaolevalt pole kunagi varem Eesti Rahvusringhäälingus tehtud eraldi teleprogrammi jaaniõhtuks. Kui Eesti Rahvusringhääling pöördus Rannarahva muuseumi poole mõttega salvestada siin saade “Terve Eesti jaaniõhtu”, siis olime muidugi nõus,” selgitas SA Rannarahva Muuseumi projektijuht Annaliisa Sisask-Silla.

“Esiteks on muuseum ju pea 200 aastat vana rannatalude kompleks Pringi külas, kus läbi aegade on peetud nii suuri kui ka väikseid jaanipidusid. Oleme väga pikkade traditsioonidega paik. Teiseks ongi muuseumina meie ülesandeks kõige muu hulgas Eesti kombestiku tutvustamine,” arvas Sisask-Silla.

Jaanipäev teleekraanilt

Saate “Terve Eesti jaaniõhtu” salvestamist alustati Rannarahva muuseumile kuuluvas Viimsi vabaõhumuuseumis 17. juuni õhtupoolikul kell pool kuus. Võtted kestsid ühteistkümneni.

Ansambel Kukerpillid esinemas. 

ERR-i saates süütab jaanitule Viimsi vallavanem Illar Lemetti, Eesti rahvast tervitab peaminister Jüri Ratas. Tõsi, Ratast ei filmitud 17. juunil Viimsi vabaõhumuuseumis, vaid see osa saatest valmib mujal.

Muusikat teevad ansamblid Kukerpillid ja Robirohi, esinevad tuntud artistid nagu Jaan Tätte, Jan Uuspõld, Tõnis Niinemets, Hendrik Toompere juunior, Johan Randvere ja Liina Tennosaar.

Kohalikest Viimsi kollektiividest astuvad saates üles kergemuusikakoor ViiKerKoor, rahvatantsurühm Valla-alune, noortekapell, rahvamuusikaansambel Pirita ning segakoor Viimsi.

“Telepildis minnakse Pärnusse, kus esinevad Lenna ja Taukar, käiakse Laekveres Baruto juures ja Kloogal külas Katrin Karismal ja Piret Krummil,” täpsustas Sisask-Silla.

Meelelahutajad Johan Randvere, Liina Tennosaar ja Jan Uuspõld. Fotod Kairit Liebold 

“Televaatajate ette tuuakse Rannarahva muuseumi põnevaid esemeid, toimuvad mängud ja viktoriin, kala suitsutamine ajaloolises bücklingi kastis, merel on Rannarahva muuseumi viisilaiu tüüpi paat “Suur Leenu” ja toredas tegevuses kogu muuseumipere,” rõõmustas muuseumi projektijuht.

Saatejuhid on Grete Lõbu ja Margus Saar, produtsent Piret Eero.

Õiget meeleolu ei tekkinud

Kukerpillide raudvara moodustavad Toomas Kõrvits, Ike Volkov, Aarne Haasma ja Heiki Vahar. Kõrvitsa sõnul pakkus folkbändile teleesinemist Viimsi vabaõhumuuseumis ERR-i elamussaadete toimetaja Karmel Eikner.

“Meid oli kutsutud kella viieks. Oli kõrvetav kuumus, aga õnneks ka väike tuulehoog. Salvestus tehti mitme sutsuga, paralleelselt käis muu lindistamine,” rääkis Kõrvits Harju Elule.

Kokku mängisid Kukerpillid telepurki viis laulu: “Kihnu neiu”, “Külad ja kõrtsid”, “Rotterdam”, “Veel kord” ja “Pole sul tarvis teada”. Kella seitsmeks oli folkbänd oma rolli täitnud.

“Eks ta natuke ersats oli. Õiget meeleolu ei tekkinud, sest igaüks hoidis omaette,“ arvas Kõrvits.

Rahvamuusik ise veedab jaanilaupäeva pere keskel Lääne-Virumaal Vihulas. “Tulevad lapsed, lapselapsed. See on ühine koosviibimine, traditsionaalne.”

Küll tunnistas Kõrvits, et koroona on vajutanud pitseri meelelahutajate tööle laiemalt. Eelmisel aastal esinesid Kukerpillid ligemale 70 korda. Tänavu olid mõned mängud jaanuaris ja veebruaris, siis tuli neli kuud pausi nagu noaga lõigatult.

Kas riik Kukerpillidele kriisi tõttu palgatuge ka maksab? “Ei, me oleme kõik pensionärid,” naeris Kõrvits.

Peab ettevaatlik olema

“Tuleb lõbus ja huvitav programm, kus saab ka selgemaks, miks ja kuidas jaanipäeva võiks Eestis tähistada. Seega tasub jaanitule äärde võtta võimalusel ekraan kaasa,“ kommenteeris Sisask-Silla 17. juunil filmitud saadet.

Saatejuhid Grete Lõbu ja Margus Saar. Foto Piret Eero 

“Kuigi koroonaviirus on hetkeks taandunud, pole selle oht Eestis kuhugi kadunud. Ka avalikke jaanipidusid just sellel põhjusel tänavu ei toimu. Jaanide tähistamine on enamiku inimeste jaoks aga iga-aastane ja oluline traditsioon,” rõhutas projektijuht samas.

“Koroonaohu tõttu võiks sel korral pidada jaanilaupäeva rohkem nende inimeste kitsas ringis, kellega igapäevaselt nagunii kokku puutud ja vältida teise Eesti otsa jaanitulele minekut. Nii on viiruseoht lihtsalt väiksem. Jaanipeod võiksid tänavu olla väiksemad ja ettevaatlikumad. Aga Eesti rahvas ei saa jaanipäeva ja -peota,” arvas Sisask-Silla sügavale juurdunud traditsiooni kohta.