Segadused Lubja klindiastangu suusanõlva ümber on lõpuks lahenduse leidnud. Alates 10. märtsist teenindatakse seal köisteetõstukiga nii suusatajaid kui lumelaudureid. Alanud talvehooajast tuleb siiski lühike – ehkki mäel veel lund jagub, on naabruse põllud juba paljad.
“Viimsi vallavalitsuse ja Äärmusliku Spordi ASi vahel sõlmiti leping 10. oktoobril 2016. Vastavalt lepingus sätestatule võttis ettevõte endale kohustuse rajada Lubja klindiastangule multifunktsionaalne spordikeskus,” teatab abivallavanem Margus Kruusmägi.
Äärmusliku Spordi AS käitab ka Kuutsemäe puhkekeskust ja Väike-Munamäe suusakeskust. Need mõlemad paiknevad Valgamaal.
Kruusmägi sõnul nägi suusanõlva Lubja klindiastangul ette juba 2008. aastal algatatud detailplaneering, mis kehtestati Viimsi vallavolikogu otsusega 9. aprillil 2013.
Süüdi töölised Slovakkiast?
Lubja klindiastangu kõrguste vahe on 36 meetrit, nõlva pikkus 250 meetrit. Sinna paigaldati viis Slovakkia ettevõtte Tatralift tõstukiposti eelmise aasta detsembris. “Meil oli tõstukitarnijaga sõlmitud leping, et tõstuk on 15. detsembril töövalmis,” selgitab Äärmusliku Spordi ASi juhatuse liige Priit Tammemägi.
Ootamatult tekkis tüli veeteede ametiga. “Veeteede ameti haldusalas asub Viimsi Tulepaak 232 kinnistu. Antud kinnistu servale ulatab suusanõlva ülemine tipp,” kirjeldab Kruusmägi. “Seoses suusakeskuse arendamisega kooskõlastas Veeteede amet kõrgepingeliinide maasse paneku projekti ja samuti ka suusanõlva valgustuse projekti.”
“Novembris 2016 palusime veeteede ametil kooskõlastada ka suusanõlva teenindamiseks mõeldud köisteetõstuki paigaldamise projekti, kuid meile ootamatult veeteede amet seda ei kooskõlastanud, väites, et kooskõlastuse saab siiski anda kinnistu omanik ehk Eesti riik läbi vabariigi valitsuse,” kurdab Kruusmägi.
Kuidas näeb asja vastaspool? “Vald väljastas õigusvastaselt ehitusloa, mis polnud kooskõlastatud veeteede ametiga, eirates meresõiduohutuse seaduse § 48 sätestatud kohustusi – ehitustegevus navigatsioonimärgi läheduses ja mõjupiirkonnas,” väidab Priit Põiklik veeteede ametist. Tulepaak 232 kinnistul nimelt paikneb laevade navigatsioonile oluline Viimsi ülemine tuletorn, mida tuntakse ka kui Lubja majakat.
Äärmusliku Spordi ASiga veeteede ametil otsesuhtlust ei olnud. “Meie suhtlesime ainult Viimsi vallaga. Info jõudis meieni siis, kui meile sai teatavaks, et vald oli andnud ehitusloa objektile, mille puhul oli kõvalkrundile ehk meie valduses olevale kinnistule juba ehitama hakatud tõstuki tugiposti. Vastavalt kehtivale korrale esitasime ehitusloa kohta vaide vallale,” meenutab Põiklik.
“Vald väljastas ehitusloa klausliga, et ülemise tõstukiposti paigaldamiseks peab olema maaomaniku kooskõlastus. Köisteetõstuki paigaldamiseks saabusid spetsiaalse ettevalmistusega töömehed Slovakkiast, kes võtsid vastava projekti ette märkamata eelnimetatud märkust,” räägib Kruusmägi.
Kergendus käskkirjaga
Et tekkinud ummikseisust välja murda, esitas Viimsi vald 10. veebruaril taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks alale, kus tüliõunaks kujunenud tõstukipost paiknes. Viis päeva hiljem jõudis info probleemi kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse.
Lahendus leiti majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni 6. märtsi käskkirjaga, millele järgnes kasutusõiguse lepingu sõlmimine kaks päeva hiljem. Sellega anti Tulepaank 232 kinnistu see osa, kuhu jääb tõstuki tugipost, Viimsi vallale avalikes huvides tähtajatult ja tasuta kasutada.
Kruusmägi arvates on kõik juriidiliselt korrektne. “Vastavalt lepingule tuli suusanõlv avada 2016. aasta lõpul algaval talvehooajal. Suusanõlv avati 10. märtsil 2017, mis jääb kokkulepitud ajaperioodi.”
Priit Tammemägi nii rõõmus ei ole. Lumekahuritega toodeti nõlva tarbeks 5000 kantmeetrit lund, kuid viivituste tõttu jäi ettevõttel saamata oluline osa tulust. “Täna me saame rääkida ainult kuludest,” ohkab ta.
Tulevikku vaadates on Tammemägi siiski optimistlik. “Nõlv on hea. Meil on sõlmitud kasutusleping Viimsi vallaga 15 aastaks. See on hästi pikaajaline projekt.”