Kuigi Erik Erkki Ristoja ning Martin Aunini projekteeritud Viimsi Püha Jaakobi kirik valmis Pringi külas kümme aastat tagasi, polnud pühakojal enda orelit. 25. juulil pühitsetakse vastvalminud, 849 vilega pill ning sügisest saab sellel ka kontserte anda.
Alates valmimisest saadeti jumalateenistusi ja kontserte digitaalse klaveriga. Koguduse vaimulik Mikk Leedjärv rääkis, et tegelikult polnudki suurt pilli pühakotta plaanitud. Kümnend tagasi taheti panna üles väike kapporel. Selle koht olnuks kiriku peasissekäigust paremalt jääv seinaäärne. Kuid kuus-seitse aastat tagasi muudeti meelt.
“Alguses ei julgenud nii suurelt mõelda. Aga siis hakkasime plaanima suurt pilli,” meenutas Leedjärv. Kohe tekkis väike mure, et kuhu pill paigutada. Tavaliselt asuvad orelid peasissekäigu kohal ehk kooripealsel rõdul. Viimsis on aga see pühakoja madalaim koht ning ruumi pole. Pilgud jäid peatuma kohe altari kõrval asuval parempoolsel toal. “Kitsas oli. Aga õnneks sai pill lõpuks kitsukesse ruumi ära mahutatud,” ütles organist Hille Poroson.
Peatselt algas oreli ehitaja otsimine. Viimaks jäi sõelale kolm kandidaati, kellest kogudus valmis välja Saksamaa firma Mühleisen. Samuti alustati raha kogumisega. Annetajatele anti võimalus osta nimeline vile. Hinnad jäi 30 ja 2000 euro vahele. Samuti toimus mitmeid kontserte uue pilli heaks.
Seina sisse
Tänavu kevadeks olid asjad nii kaugel, et orel sai valmis ning sai alustada ehitustöid kirikus. “18.mail lõigati alarist paremal asuvasse kipsseina auk. Kivid sai mõned päevad varem ära võetud. 23.mail jõudsid oreli osad Viimsisse ning algas selle ülespanek,” meenutas Leedjärv. Oreli ehitasid Stuttgardi lähedal, Leongergis meistrid Tohomas Barthold ja Christof Barthold. Nemad võtsid pilli ka Saksamaal lahti, tõid Viimsisse ja panid kuu ajaga kokku. 26.juunil algas pilli häälestamine.
Hille Poroson rääkis, et ruumikitsikus tingis oreli ehitamise erilisuse. Kasutati Eestis ainulaadset weckselschleife süsteemi. Lahtiseletatult tähendad see, et ühte registrit (vilede rida) saab mängida nii esimese kui teise manuaaliga ehk juhtpuldil asuva klahvide reaga. “Pill ise asub pea täielikult kapis. Väljast on näha vaid üks rida vilesid ehk prospekt. Selle taga on kapp, mille uksi saab sulgeda ja avada. Ehk heli läheb siis tugevamaks või nõrgemaks,” seletas Poroson. Kapiuksi saab avada ja reguleerida pedaalidega. Puldist vasakul on registrite avamise kangid. “Mängijal peab olema hea koordinatsioon. Ja peab harjuma, et pilli mängitakse lisaks kätega ka jalgadega,” kirjeldas Poroson.
Mis ehitati just uus pill, kuigi osta saaks ka juba kasutatud oreleid? “Mõned kirikud on nii teinud. Meie lähtusime põhimõttest: kogudusel on uus kirik ja selles olgu ka uus orel. Võtsime eesmärgiks, et pingutame vormilt ja kõlalt sobiva originaalpilli saamiseks,” ütles Mikk Leedjärv.
Vilesid veel müügis
Uuel pillil on kokku 849 vilet. Algusest peale võeti suund sellele, et vilesid saab osta. Tänaseks on neist müüdud veidi üle 200. “Kõik lähevad lõpuni müüki. Kui enamus vilesid on leidnud omanikud, siis jäädvustame ostjad ja annetajad seinal. Aidanud on kultuuriministeerium ning Viimsi vald.
Millist muusikt saab vastvalminud pillil mängida? Hille Poroson selgitas, et põhimõtteliselt kõike. Eriti hästi kõlab romantilise tooniga ooming, sest lõunasakslaste meelelaad on rohkem selle ajastu muusikas. “Bach ja teised barokiaja helioojad kõlavad hästi. Vast Max Regerit ei saa esitada, sest looming vajab rohkem manuaale,” arutles Poroson.
Teostele paneb piirid ka kiriku põrandapind. “Sadakond lauljat oleme siia mahutanud. Aga suur orkester ei mahu,” lisas Leedjärv. Porosoni kinnitusel saaks näiteks Händeli teoseid koos kammerorkestriga hästi ette kanda.
Pill pühitsetakse 25. juulil ehk jaakobipäeval kell 17. Teenivad EELK piiskop Einar Soone ning koguduse vaimulik Mikk Leedjärv. “Sellel päeval on kirikuhoone pühitsemise kümnes aastapäev. Pärast seda leiab pill rakendust pühapäevastel teenistusel. 2.septembrile on plaanitud avakontsert,” ütles Leedjärv. “Ma kohe tunnen, et siin saab olema palju kontserte. Pill on korralik ja hea kõlaga. Kui ma siis õhututi mängin, siis on selline tunne, et ei taha lõpetada,” lisas Poroson.
Vaata lisa: www.viimsijaakobikirik.ee
