Harju Elu kirjutas eelmise aasta 22. juunil, et paljusid Haabneemes ja Miidurannas elavaid perekondi ähvardab gaasiga varustamise lõpp, sest nõukogude võimu lõpuaastatel elanike poolt omaalgatuslikult loodud gaasitrass on amortiseerinud ning sellel puudub omanik. Trassil on 118 tarbijat, sealhulgas kaks lasteaeda.

Nüüd, 25. juulil peeti gaasitrassi teemal Viimsi vallamajas 80 osavõtjaga tuline avalik arutelu, mida modereeris Viktoria Tuulas Miiduranna Külaseltsist.

Arutelu alguses mainis vallavanem Laine Randjärv 2. aprillil 2019 tehtud Viimsi vallavalitsuse otsust, mille kohaselt peaks energiaettevõte Adven siiski olema nende trasside valdaja.

Randjärve sõnul on vallavalitsuses teemat kureerinud abivallavanem Margus Kruusmägi. “Ta pidi kahjuks olema Eestist ära, ega saanud täna siin olla,” põhjendas Randjärv Kruusmägi puudumist arutelult.

Omandiküsimus kohtus

Järgnevalt sai sõna Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik: “Palun formuleerida vallavalitsuse seisukoht, mis tingimustel gaasivarustus Miiduranna-Haabneeme piirkonnas jätkub. Meie seisukohal, toetudes konkurentsiameti seisukohale, saab see ühe võimaliku lahendusena jätkuda sarnase lepingu alusel, nagu oli Advenil ka eelmine aasta.”

Teise punktina pidas Mik vajalikuks gaasitrassi omaniku väljaselgitamist. “Hetkel on Viimsi vallavalitsus oma korraldusega kinnitanud ekspertgrupi aruande, kus ekspertgrupi seisukoht oli, et tegu ei ole peremehetu varaga. See on hetkel vaidlustatud. Adven Eesti on asja kohtusse andnud. Ta on soovinud, et Viimsi vallavalitsust kohustataks seda peremehetu varana hõlvamise menetlust algatama.”

“Kohtumenetlus käib. Selgust ei ole, kellele see vara kuulub,” ütles gaasitrassi kohta konkurentsiameti juhataja Marek Piiroja. “Nii kaua, kuni kohtumenetlus käib, on vaja leida siin ajutine võimalus antud olukorra lahendamiseks.”

“Antud juhul peaks leidma samasuguse operaatori sinna vahele, kes siis vahendaks seda teenust gaasivõrku,” arvas Piiroja. “Iga elanikuga ei saa eraldi lepingut sõlmida. Peab olema keegi, kes võtab selle vastutuse enda peale.”

Piiroja tunnistas, et kuigi konkurentsiamet on läbi viinud kolm menetlust – neist ühe Miiduranna Külaseltsi ja kaks Viimsi vallavalitsuse pöördumise peale – ei ole suudetud tuvastada, kellele vaidlusalused gaasivõrgud kuuluvad. “Mitte mingeid andmeid ei ole. Neid võrke ei ole kajastatud kuskil registrites.”

“Konkurentsiamet ei saa sundida ühtegi võrguettevõtet talle mittekuuluvaid võrke remontima, võtma üle peremehetut vara, isegi sinna sisenema,” arvas Piiroja.

Pole kellegi bilansis

Seepeale ütles Viktoria Tuulas, et kui tema sõlmis 1997. aastal lepingu Tallinngaasiga, siis lepingus deklareeris müüja, et müüb gaasi läbi temale kuuluva torustiku.

“See gaasiedastus oli kokku lepitud kuni liitumispunktini. Neid torustikke, millest me räägime praegu, ei ole kunagi olnud ühegi gaasiettevõtte bilansis,” vastas Piiroja.

“1997. aastal ei olnud olemas energiaseadust,” lisas konkurentsiameti sideteenistuse juhataja Margus Kasepalu, kelle sõnul maagaasiseadus jõustus alles 1. juulil 2003. Järgmine oluline samm astuti 1. juuli 2007, kui võrguteenuste müük lahutati gaasi müügist.

Tuulas juhtis nüüd tähelepanu dokumendile, mille järgi 1. juulil 2007 oli AS Eesti Gaas andnud üle Advenile kõik võrguettevõtte kohustused. “Meie elasime kuni 2015. aastani õndas teadmises, et see leping on tore leping.”

Nüüd torkas Piiroja: “Ettevõtted sõlmisid sellise kokkuleppe, aga see ei jõustunud, kuna tegelikult gaasivõrguteenust osutama ei hakatud.”

“Kaheksa kuud maksime me kõik võrguteenust. Arved esitati kaheksa kuu eest. Kõik need dokumendid on alles,” ütles pettunud pensionär Olev Peet saalist rahva hulgast.

“Öeldi, et tegelikult on valesti võetud,” vastas Peetile Piiroja ja tunnistas samas, et seda “valesti” võetud raha inimesed siiski tagasi saanud ei ole, kuigi möödas on juba 12 aastat.

Kes vastutab?

“Kes teostab järelvalvet, et see gaas, mis iganes liitumispunktist, kus iganes see metsik gaasitorustik areneb, ikkagi vastutab selle eest, et see gaas jõuks minuni turvaliselt, et meie küla õhku ei lenda,” muretses Tuulas.

Kasepalu vastas Tuulasele, et karm tõde on see, et kuni liitumispunktini vastutab gaasivõrgustik. “Edasi on puhtalt teie enda vastutus,” rõhutas ta. “Te ehitasite valmis, aga üheski registris seda ei ole,” lisas Kasepalu.

Rahva hulgast anti teada, et inimestel olid kodus plommitud gaasimõõtjad, mida algul käis kontrollimas Tallinngaas, hiljem Fortum Termest. “Gaasimõõtja ei tähenda vastutust,” parreeris Piiroja.

“Liitumispunktid asuvad meil Muuli teel ja Mereranna teel. Kõik, mis on nende liitumispunktide taga, on peremeheta võrk,” sekkus vaidlusse Gaasivõrk AS-i juhatuse esimees Roman Bogdanovitš.

Pensionär Peet ütles nüüd, et tema sai gaasi sisse 1985. aasta jõulude paiku. “Miiduranna külas oli kolm gaasikooperatiivi,” täpsustas ta. “Me andsime üle dokumentatsiooni Tallinngaasile.” Peet tegi kätega dramaatilise žesti. “Palun öelge mulle, mida ma tegin valesti 1985. aastal?”

Bogdanovitš pidas vajalikuks üle rõhutada, et võrguteenuse osutamine ja gaasimüük on kaks erinevat tegevust. “Gaasivõrk AS osutab ainult võrguteenust.” Tema sõnul müüvad vaidlusaluses piirkonnas gaasi Eesti Gaas ja Alexela Eesti.

“Me ei saa lõpmatuseni riski enda peale võtta,” ütles siis Bogdanovitš. Ta arvas, et kui lahendust ei leita, kui ei leita lepingupartnerit, võib juhtuda, et 1. septembril pannakse liitumispunktid Muuli ja Mereranna teel kinni.

Koosolekul osalejatest pensionär Tõnu Kudevita leidis, et Eesti gaasiturg on täielikult ära solgitud. Ta ütles, et on arveid saanud nii Eesti Gaasilt, Fortum Termeselt, Advenilt kui Alexelalt, kuid mis alusel, siiani täpselt ei tea. “Gaasimüüjatel ei ole andmebaasigi,” arvas ta. “Aga võrku ei taha keegi.”

Vaja 1,5 miljonit eurot

“Meie ameti jaoks on omandiprobleemist suurem probleem ohutuse probleem,” teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa.Tema sõnul näitasid auditid, et vaidlusalusetes piirkondades vastab gaasivõrk nõuetele üksnes Miiduranna põik alal.

“Puudusi oli väga palju ja mitmes kohas olid väga suured lekked, mis tegelikult võivad olla väga ohtlikud,” hoiatas Teinemaa. “On mitmeid kohti, kus on isolatsioon maas, kus on ära roostetanud. Selline gaasitorustik ei vasta ohutusnõuetele ja seda kasutada ei tohi!”

Teinemaa rõhutas: “Seal on nii palju puudusi! Me anname aega kordategemiseks. Meie sõnum on pigem see, et enne kütteperioodi peaks see võrgustik korras olema.”

Miiduranna külavanem Eero Hammer täpsustas, et parandustööd üksnes Haabneeme gaasitrassi probleemsetel lõikudel maksaksid Anrebell OÜ pakkumuse järgi 65 000 eurot. “Miiduranna piirkond on oluliselt suurem. Siin võib prognoosida, et kokku läheb 150 000,” lisas Hammer.

“Kui palju siis vald toetaks küla?” küsis Peet retooriliselt. “Mis puudutab tehnilist tuge ehk siis selle remondi tegemist, siis vald tuleb siin appi,” lubas vallavanem Randjärv diplomaatiliselt, konkreetset toetusprotsenti ja rahanumbrit siiski nimetamata.

“Meie eesmärk on, et inimesed ei jääks külma,” rõhutas vallavanem. Samas tunnistas Randjärv, et 1. septembriks hangete ja seega ka gaasitrassi kordategemisega ühele poole ei jõuta.

“Aasta tagasi kirjutasime 107 allkirjaga pöördumise Viimsi valla poole. Seitse kuud kulus aega, siis tuli korraldus Siim Kallase allkirjaga. Läks veel kuu aega, siis tuli järgmine korraldus Laine Randjärve allkirjaga. Aga kuhugi see asi ei vii,” põrutas pensionär Aare Pernik.

Bogdanovitš ütles lõpetuseks, et kuna vaidlusalune gaasitrass lookleb mööda aedu ja kinnistuid nõnda, et selle hooldamine on raskendatud, siis tegelikult oleks vaja nii Haabneemes kui Miidurannas täiesti uue võrgu ehitamist.

“Me oleme seda kalkuleerinud mõlema piirkonna kohta. See oleks poolteist miljonit eurot. Aga võttes arvesse teie tarbijaid, see majanduslikult absoluutselt ei tasu ära,” arvas Bogdanovitš.