Viimsis on küpsemas idee rajada valla esimene discgolfi rada, kus saaks korraldada nii kohalikke kui rahvusvahelisi võistlusi. Kui kõik läheb kavade kohaselt, saab väljakul mängida juba poole aasta pärast.
Idee pärineb Viimsi noortelt, kes tegid Lubja külavanem Raivo Tannile ettepaneku rajada discgolfi park.
“Ma korraldan Lubja külas jaanituld. Eelmise aasta jaanipäeval küsisid noored, et kas Viimsis võiks olla discgolf. Soomes on see hästi populaarne, tehke siia ka. Läksin selle mõttega kaasa,” meenutab Tann, kes on ühtlasi Viimsi vallavolikogu liige.
“Algul plaanisime discgolfi rada Lubja külla Tädu terviseraja äärde, et jalutad terviserajal ja viskad discgolfi ka, aga seal öeldi, et see hästi ei sobi. Metsamehed ei olnud ka sellega päri, sest maa seal on hästi madal,” ütleb Tann.
Lõpuks otsustati, et sobivam koht on samas Lubja külas Viimsi vallale kuuluval 12-hektarisel Linnakumetsa kinnistul, kus omal ajal paiknes Nõukogude sõjaväeosa. Minevikku meenutavad seal massiivsed raudväravad.
“Siia on kavas rajada AA ehk võimalikult hea kategooriaga discgolfi rada. Ringi peale tuleb 18 korvi,” ütleb Viimsi halduse spordirajatiste haldur Remo Merimaa. AA kategooria annab rajal võimaluse korraldada nii Eesti meistrivõistlusi kui isegi rahvusvahelisi võistlusi.
Linnakumetsa kinnistu on viimased veerand sajandit hooldamata olnud ja üsna metsa kasvanud, aga sellel on oma plussid.
“Ketaste loopimine segab jalutajaid. Siin ta jääb kõrvalisele alale. Tavaline Viimsi inimene, selline 21. sajandi noor, kes muidu istub arvutis, saab sihtpärase põhjuse tulla metsa. See meelitab, seetõttu on discgolf ka maailmas nii populaarne,” arvab Merimaa.
Mida tähendab metsa kohandamine discgolfi tarbeks? “Kasutatakse ära tänaseid metsasihte, korrastatakse metsaalune. Pooleksmurdunud puud viiakse välja. Metsa kohta on võetud eksperthinnang. Kõiki puid, mida on vaja kaitsta, kaitstakse ära loodusesse sulanduvate materjalidega,” räägib Merimaa.
“On selline eksiarvamus, et nüüd tõmmatakse pikad sirged lageraied metsa. Tegelikkus ei ole selline. Discgolfi inimene ei taha seda, et ta ees on suur tühi väli. Metsa vahel on see palju looduslikum. Me üritame säilitada võimalikult palju seda loodust ja autentsust,” selgitab Merimaa.
Annetuste najal
Esialgsetest tähtaegadest kinni pidada ei suudetud. “Vahepeal mul oli juba väga piinlik, kuna ma lubasin, et discgolfi rada saab valmis eelmise aasta sügiseks. Aeg läheb ja läheb, aga me oleme nüüd juba päris kaugele jõudnud,” ütleb Tann.
“Ma tunnetan, kui palju on huvilisi. Kui me panime üles sponsorite otsimise ja sellega seoses ka auhinnad sponsoritele, siis kõik kolm võitjat olid Viimsist,” räägib Tann.
Raha Viimsi discgolfi raja ehitamiseks tuleb Hooandja projektist, kus 47 eraisikut ja kaks ettevõtet annetasid 14 142 eurot. Täiendava summa lisab Viimsi vald, aga kui palju, see selgub hanke tulemusena.
“Maksumust me täna veel ei oska öelda. Me ootame ära pakkumused ja siis näeme, mis on maksumus. Mingit lähtesummat me üles panna ei taha,” ütleb Tann.
“Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 6. detsember. Reaalsed tööd saavad alata siis, kui metsamaa on külmunud, et pinnas ei saaks kannatada,” ütleb Merimaa.
Võimalusi palju
Praegu on Viimsi valla tulevane discgolfi rada markeeritud puuokste külge kinnitatud punakasvalgete lindikestega. Tööde teostamise tähtajaks, kui kõik peab valmis olema, on 8. mai 2019.
Kui palju discgolfi huvilisi rajale ikkagi oodatakse? “Kui vaadata Nõmme ja Pirita discgolfi radasid, siis Nõmmel on külastatavus sada inimest päevas. Külastatavus on väga suur. Viimsis võiks see näitaja olla sama suur, kui mitte parem,” arvab Merimaa.
Discgolfi rada on heaks täienduseks Viimsi juba olemasolevatele spordirajatistele. “Oktoobri alguses valmis Karulaugu spordikeskus. Seal kõrval on suur staadion, mis valmis kolme aasta eest. Randveres valmis eelmisel aastal heitestaadion. Igal koolil on oma spordiväljakud,” loetleb Merimaa sportimisvõimalusi vallas.
Milliseid spordirajatisi Viimsi veel vajaks? “Minu unistuseks on krossirada jalgratturitele. Ideaalis võiks see olla kaks kilomeetrit pikk. Jalgratturid ise arvavad, et ta võiks olla klindi peal, aga selle peale hakkame mõtlema edaspidi. Saaks esmalt discgolfi rajaga ühele poole ja siis võtaks järgmise asja ette,” arvab Tann.
