16.–18. veebruaril toimus Viikingite külas Saulas järjekordne viikingifestival, mille programmis oli mõõgavõitlus, vibulaskmine, viikingiturg, tulesöömise töötuba, harivad loengud ja vägev tuleshow.

Viikingite Talvetrall on pika traditsiooniga ajaloohuviliste inimeste kokkusaamine, kus põhirõhk on Eesti viikingiajal. Talvetrall toob kokku tõsised viikingiaja taaskehastajad, ajaloohuvilised ning ka kõik teised, kes tahavad aimu saada viikingite elust, kommetest, moest. Tänavu toimus üritus juba 14. aastat järjest.

„Osalejate hulgas oli inimesi erinevatest võitlusklubidest, külalisi oli saabunud ka Norrast ja Lätist. Tõsi – mõõgavõitlejaid on jäänud vähemaks – vanemad tegijad on ära väsinud ega viitsi võidelda, kuid samas oli meil rekordarv vibulaskjaid,“ ütles Viikingite küla asutaja Steve Hindrekson.

Mõõgavõitlus on viikingite talvepeo lahutamatu osa. 

Selleks, et ka noori huvilisi viikingiajaga tutvustada ja uusi võitlejaid-vibulaskajaid juurde kasvatada, on festivalil ka eraldi lasteprogramm. „Festivali eesmärk on populariseerida Eesti viikingiaega ja tuua selle juurde rohkem noori, luua suuremat kogukonda, kes on teemast huvitatud,“ kõneles Hindrekson.

Talvetrallil esinesid loengutega ajaloolased, käsitöölised ja spetsialistid Indrek Jets, Marge Konsa, Ragnar Saage, Karin Rannaäär, Kristo Siig, Margarita Gadalšina, Edvards Puciriuss, Haldi Ellam, Raivo Ird ja Janek Ojasaar. Pärast võitlusi, loenguid ja pidulikku söömingut olid juba saunad kuumaks köetud.

„Korralikus suitsusaunas viheldes tulevad ikka head ja uuenduslikud mõtted. Nii ka seekord – lähitulevikus võib ilmavalgust näha nii mõnigi uus uurimustöö näiteks Eesti viikingiaja erinevatest odaotstest ja nende meisterdamisel kasutatud erinevatest tehnikatest,“ rääkis Hindrekson.

Rajatud on vinge ekspositsioon

Tänaseks on Hindrekson tekitanud viikingikülla Põhja-Eesti suurima viikingiteemalise ajaloolise püsiekspositsiooni, mille loomisesse on oma panuse andnud tuntud Eesti ajaloolased, käsitöölised ja spetsialistid. Teemat avavad põhjalikud infostendid. Säravamad eksponaadid on kolme Salme viikingimatuse vägevamast mõõgast tehtud täpsed koopiad, mis valmistas Soome sepp ja ajaloolane Mikko Moilanen.

Üks neist on nn kuninga- ehk sõrmusemõõk, mis oli Salme laevamatuses kõige peale maetud mehe juures, kelle suust leiti mängunupp, mis kujutab endast kuningat tolleaegses populaarses lauamängus hnefatafl. Ajaloodoktor Jüri Peets on öelnud, et tegemist on olnud väga jõuka mehega, võib-olla isegi kuningaga.

2008. ja 2010. aastal Salmelt välja kaevatud viikingilaevadest leiti kokku 41 mehe matus, kellel olid väga sarnased geneetilised juured. Enamik neist olid pärit Mälari järve kandist praeguse Stockholmi lähedalt. Neli neist olid vennad ning neist eristub üks, kellele oli kaasa pandud suur ja uhke poolvääriskividega mõõk. Hindreksoni sõnul on see isegi haruldasem kui kuningamõõk, sest kullaga on tera sisse inkrusteeritud ornamendid ja mõõganupul on granaadid, mis lausa Sri Lankalt pärit.

Viikingiküla püsiekspositsioonil on väljas luksuslike relvade replikatsioonid – hõbe ja kullatis või kuldne pronks ning keeruline ornament on sõjamehi uhkelt esile tõstnud. 

Ka kaal on sel mõõgal märksa suurem kui keskmiselt – mõõga koopia kaalub 1,9 kg, tavaline mõõga kaal on 1–1,2 kg. Mõõga omaniku lähisugulane oli maetud kohe kuninga kõrvale. Kolmas mõõk on samuti vägev, damasseeritud terasest, aga mitte nii uhke kui teised. Hindrekson toob eksponaatide seas välja ka Linnakse sõle koopia. „See oli nii suur, ilus ja kallis, et pidi omal ajal olema nagu Lamborghini,“ muigas viikingiküla pealik.

Muinaseestlased olid jõukad

Üks väljapaneku autor Raivo Ird kirjutab, et 11.–12. sajandi muinaseestlaseid võib pidada kõige edukamaks ja rikkamaks rahvaks Läänemere ääres. Tõsi, ametlik viikingiaeg oli siis lõppenud, kuid tegelikult kestis see meie kandis edasi. Samamoodi, nagu see algas varem – Salme viikingilaeva leid nihutab viikingiaja alguse pool sajandit varasemasse aega, aastasse 750.

„11. sajandi keskel lõid eestlased tagasi Vana-Vene riigi rünnakud meie aladele, peatades sellega Bütsantsi kirikuvõimu laienemise läände. Selle võiduga algas eestlaste kuldaeg või õigemini hõbeaeg,“ seisab näituse tekstis. Ka on 11. ja 12. sajandi vahetusest Eestist teada enam kui 80 Ojamaa (Gotland) hõbemüntidest koosnevat aaret, mida on rohkem kui kõikidest meie naabermaadest kokku.

Eestist on leitud ka Euroopa suurim viikingiaegne Bütsantsi müntide aare. Toonase rikkuse allikas oli nähtavasti raud, mida toodeti peamiselt soomaagist. Ajavahemikus 12.–14. sajandini toodeti Eesti aladel kokku (ainuüksi päris kindlalt tõendatavate arheoloogiliste andmete põhjal) umbes 4000 tonni rauda, millega võidi sellel ajal katta miljoni inimese rauavajadus. Vähemalt pool toodetud rauast veetigi tõenäoliselt välja, peamiselt Ojamaale, kirjutab Ird.

11.–12. sajandi muinaseestlaseid võib pidada kõige edukamaks ja rikkamaks rahvaks Läänemere ääres.

Viikingiküla ja selle ürituste üks eesmärk ongi ümber lükata vildakas kuvand, justkui oleks eestlased vilets orjarahvas. Steve Hindreksoni sõnul on meie kunagised vaenlased pidanud meid viikingiteks ja on seda ise maininud mitmetes saagades ja kroonikates. „Meie noortele vaja lugusid oma esiisadest, mis kanduvad põlvest põlve edasi. See on meie rahvuse ja identiteedi üks alustala. Seetõttu on viikingifestivalile teretulnud kõik huvilised,“ ütles viikingiküla pealik.

Viikingiküla uus püsiekspositsioon

Tänu Ida-Harju koostöökojale ja Leaderi programmile valminud püsiekspositsioonil on viis põhiteemat:

• Kukruse emand – Haldi Ellam, Eduards Puciriuss, Anu Ansu, Riina Rammo;
• Rävala sõdalane – Indrek Jets, Eduards Puciriuss, Neil Savi;
• Maidla muinaskalmed – Neil Savi, Toomas Mägi, Indrek Jets, Mati Mandel, Ivar Leimus, Aarne Vaik;
• Salme laevmatus – Marge Konsa, Jüri Peets, Mikko Moilanen, Karmo Kiilman, Viesturs Aboltinš;
• Eestlaste muistne vabadusvõitlus – Raivo Ird.

Viikingite küla tegemisi

• 21. aprillil viikingite kevadine vibuturniir. Algus kell 12.00, kaasas kolm noolt ja vibu. Saab ka kohapeal rentida.
• 20. mai–7. juuni kell 9.30/12.00 muinasjutuline seiklus Viikingite külas lastele (ettetellimisel gruppidele).
• 25. mail ja 1. juunil kell 13.00 Viikingite külas seiklusprogramm peredele.
• Vaata lisaks viikingitekyla.ee, viikingifestival.ee.

Talvetralli mõõduvõtmise käigus tuli vibuga märki lasta ka liikuva saani pealt. 

Linnakse ammukujulise sõle suurus näitab, et see pidi kuuluma tähtsale ja jõukale mehele. 

Fotod Olev Luik / Neil Savi / Viikingite küla