Milline on jälg, mille jätan? Küllap on paljud meist seda iseendalt küsinud, kui mingi eluperiood on möödanikuks saamas, amet otsas. Kui inimene on aga postil, kust ta paistab kaugemale kui ainult sugulaste-sõprade ring, siis küsivad tema kohta paljud teisedki. Ja mida kõrgem on see post, kust lahkutakse, seda rohkem inimesi on meenutamas tehtut.
Harjumaal kasutab ühistransporti regulaarselt veerand elanikkonnast. 1. jaanuari 2020 seisuga elas Harjumaal 168 000 inimest. 25 protsenti sellest on 42 000 – just nii palju inimesi sõidab meie maakonnas igapäevaselt bussiga. Ja olenevalt olukorrast siis – kas kirub reisija graafikust maha jäävat ja rahvast puupüsti täis liinibussi või naudib bussiistme pehmele seljatoele nõjatudes mugavat sõitu. Mõlemad variandid on reaalsus.
“Eks meie eesmärk olegi vedada kõik sõitasoovijad punktist A punkti B etteantud aegadel ja turvaliselt,” ütleb Vello Jõgisoo. Mees, kes täna, 12. juunil, viimast päeva Harjumaa ühistranspordile mõtleb – kui korraldaja. Edaspidi siis – ainult kui reisija. Selline, kes tahaks mugavalt laskuda pehmele istmele, et näiteks koduselt Koselt pealinna sõita.
“Eks selle mugavusega ole nii, et saame toimetada ja mugavusi pakkuda ette antud eelarve piires. Ja raha on eelarves teatavasti alati vähe,” ütleb Vello Jõgisoo täna, Eesti suurima ühistranspordifirma tegevjuhina. Mis ta aga homme reisijana ütleks…
Mis meelde jääb?
Kuus aastat ja kaks nädalat on Vello Jõgisoo keeranud tegevjuhina ühistranspordifirma rooli. Keeranud nii oskuslikult, et ka kõige keerulisemas kurvis pole keegi kaasreisijaist kannatada saanud. Alustas MTÜ-s Harjumaa Ühistranspordikeskus, mis nüüdseks on kasvanud Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuseks.
“Eks see ühinemine, nelja maakonna ühistranspordiettevõtte loomine paras pähkel oli. Sest maakonnad olid nii vastandlikel seisukohtadel, Lääne-Virumaa tahtis Harjumaa kompetentsikatuse alla tulla, Läänemaa oma rada edasi sõita. Käisime omavalitsusjuhtidega kohtumas, veensime,” meenutab Jõgisoo 2017. aastat. 1. jaanuarist 2018. koordineeriski ühistransporditeenust neljas maakonnas ühinenud keskus.
“Eks seegi natuke minu teene ole, et Harjumaal kõigile tasuta bussisõitu pole,” naerab Vello Jõgisoo. See on pingest vabanenud inimese naer. Sest pole ka kõik harjukad selles ühte meelt, kas peaks olema tasuta sõit või mitte.
“Kui veerand inimesi kasutab ühistransporti, suurem osa aga regulaarselt ei kasuta, siis miks peaksime maksujõulistele inimestele maksesoodustusi pakkuma,” toob Jõgisoo välja oma põhiargumendi.
Maksesoodustusi saagu ikka ühiskonna maksutundlikumad – õpilased, pensionärid, puuetega inimesed. Sellest, et ühe transpordiliigi populistlikult maksuvabaks tegemine, kogu hästi toimiva transpordisüsteemi sassi võiks lüüa, riigi poolt raudteesse investeeritud miljonid ja miljonid eurod kasutuks muuta, Vello Jõgisoo, tänasest kui endine transpordijuht kõnelda ei taha. Need vaidlused on tema jaoks vaieldud. Edukalt vaieldud. Ja pärast teda tulgu või…
Kolm ümbrikku
“Ei, ma ei ütle, et mind enam miski siin ei huvita, löön ukse kinni ja lähen. Minust jääb maha hästi töötav, kõrge kompetentsiga organisatsioon, jäävad siia Roosikrantsi tänavasse head kolleegid,” ütleb Vello. Kolm ümbrikku –nõukaaegset anekdooti järgides – on tal järeltulijale valmis pandud.
“Rahu ja kannatlikku meelt,” on kirjas esimeses. “Probleeme tuleb uksest ja aknast, neid lahendama tormates põletad läbi iseenda ja kaastöötajad,” põhjendab endine tippjuht.
“Ole järjekindel diplomaat,” on teises ümbrikus. “Läbirääkimised eelarveküsimustes Maanteeametiga nõuavad tõelist diplomaadiosavust,” võrdleb Jõgisoo kahte ametit.
Kolmandas ümbrikus seisab aga: “Head läbisaamist operaator- ehk vedajafirmadega”. “Nende inimestest, nende bussijuhtidest sõltub, mida reisijad meist ja meie pakutavast teenusest arvavad,” on Vello Jõgisoo kindel.
See muidugi ei tähenda, et mõnel operaatorfirmal võiks lasta endale pähe istuda – võita riigihanked dumping’ut tehes ja siis hakata koolibussi teenust osutama vanade katkiste bussidega. “ATKO-le ütlesime ühe lepingu viiendal päeval üles,” meenutab Jõgisoo üht piinlikumat momenti keskuse juhi ametikohal.
Aga selles, et mõni firma üritab “lati alt” kõrgust ületades edasi trügida, pole süüdi bussijuhid, arvab tippjuht. Selle pärast hakati tema initsiatiivil ka “Aasta bussijuhti” otsima ja autasustama. Ja nagu eestlastel ikka – alguses ei saanud vedama, nüüd on paljude kandidaatide seast raske valida, naerab Vello – seegi tema algatus on kinnistunud.
Kuhu sõidab aga mees nüüd ise? “Puhkan sügiseni, kosutan tervist. Siis vaatan ringi…,” ütleb mees, kes aastaid on roolis olnud. Nii otseselt kui ülekantud tähenduses.
Andrus Nilisk ühistranspordikeskuse uueks tegevjuhiks?
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kauaaegne juht Vello Jõgisoo lahkus omal soovil 12. juunil ametist. Uue tegevjuhi leidmiseks kaks kuud varem väljakuulutatud konkursil osales 54 kandidaati. Viimasesse valimisvooru pääses kaks, kellest edukamaks osutus praegune Kose abivallavanem Andrus Nilisk.
Kuigi ametlikult pole uut Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevjuhti veel väljakuulutatud, on usaldusväärsetele allikatele toetudes Harju Elul teada, et uueks juhiks saab senine Kose abivallavanem Andrus Nilisk. 49-aastane Andrus Nilisk töötab Kose abivallavanemana, kus tema kureerida on haldusküsimused, mille hulgas on ka kooliõpilaste transport. Kuigi Andrus Nilisk kuulub Keskerakonda, polnud uude ametisse pääsemisel otsustav parteiline kuuluvus, vaid kandidaadi haridus – Andrus Nilisk omab Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi logistika erialal –, samuti tema juhtimiskogemused omavalitsuses.