Sarnaselt Arvo Pärdile saab ka Veljo Tormis enda keskuse. Kuid erinevalt Laulasmaa mändide all asuvast suursugusest hoonest, antakse Kuusalu helilooja loomingust ülevaade arvutimaailmas ehk virtuaalselt. Keskus avatakse augustis, Tormise 90. sünniaastapäeval.
Kuusalu lähedalt Kõrveaialt pärit Veljo Tormis lahkus meie hulgast jaanuaris 2017. Kuid juba suurmehe eluajal tekkis idee koostada internetipõhine infobaas. See pakuks märksa rohkem infot kui toonane kodulehekülg.
“Töö hakkas liikuma pärandihoidja, helilooja poja Tõnu Tormise eestvedamisel juba mitu aastat tagasi. Praegu on Tormise loominguga seonduvad materjalid veebiotsingutega üsna kehvasti leitavad. Neid on eri kohtades, infot on mitmesugust ja vahelduva kvaliteediga. Info on tihti ka puudulik,” ütleb Veljo Tormise kultuuriseltsi juht Ulvi Rand.
Helilooja arvukaid teoseid on avaldatud enam kui 700 heliplaadil. Tema teostest on mitmesuguseid versioone ja erikeelseid variante. Uue virtuaalkeskuse eesmärk on lisaks faktide ja materjalide kogumisele seda omavahel võimalikult hästi seostada ja kasutajasõbralikult esitleda. Seda selleks, et Veljo Tormisest niimoodi moodustuv pilt vastaks tema staatusele erilise eesti heliloojana, keda teatakse ja hinnatakse kogu maailmas.
Ülevaade helikandjatest
Diskograafia on arvatavasti üks pilkupüüdvamaid ja köitvamaid osi loodavast keskusest. “Heliplaatidesse on esitajad ja väljaandjad reeglina üritanud sisestada oma kirge muusika vastu. Plaatide kavad on hoolikalt koostatud ja neil on tihti kõnekad ümbrisepildid ning paljusid neist plaatidest saab internetis kuulata mitmesuguste voogedastuste vahendusel. Näiteks Spotify’s või Apple Music’us,” räägib Ulvi Rand.
Eelkõige kehtib see väljaspool Eestit ilmunud plaatide kohta. Ja loomulikult peaks Tormise Virtuaalkeskuse külastaja saama tutvuda iga plaadi kohta avaldatud kirjatükkidega. Samuti kuulata hõlpsalt muusikat.
Sellise diskograafia koostamine on ajamahukas protsess ning praegu pole veel selge, millises mahus see lähiajal realiseeruda saab.
Tööd muu materjaliga on samuti väga palju. “Vokaalmuusika tekstide, arvustuste, artiklite, kirjalike materjalide süstematiseerimine kestab arvatavasti aastaid. Ees ootab samuti tuhandete fotode ja trükiste digiteerimine. Töö käib,” lisab Rand. Praegu on käimas virtuaalkeskuse kujunduskonkurss.
Perekonna soovil
Miks luuakse just helilooja virtuaalkeskus? Arvo Pärdil on Laulasmaal suursugune endanimeline keskusemaja.
“Arvatavasti on kõik nõus, et Eesti kõige tähtsama koorimuusika helilooja pärandi korrastamine ja ülemaailmselt kättesaadavaks tegemine on möödapääsmatu,” arutleb seltsi juht.
“Diskograafia on arvatavasti üks pilkupüüdvamaid ja köitvamaid osi loodavast virtuaalkeskusest.”
Et tutvumine helilooja loomingulise sõnumiga toimuks mitte ühe maja uksest sisse astudes, vaid pigem selle ideega kontakteerudes ja mõtte ning kujutluse kaudu osa saades, on Tormise perekonna soov.
“Traditsioone ja Eesti lugu saab elusana eksponeerida ka veebi kaudu. Tormise lugu samuti,” kinnitab Rand.
Kõige tähtsamaks Tormise-hooneks jääb Kuusalu vallas Aru külas Kõrveaial asuv helilooja sünnikodu. Kokkuleppel maja peremehega on mõnel õnnelikul huvilisel seda ka külastada võimalik.
Helilooja Veljo Tormise (1930–2017) looming saab arvuti kaudu kättesaadavaks augustis. Foto Tõnu Tormis. Lisaks on just virtuaalkeskuse loomise põhjus selles, et ilmselt asub suurem osa Veljo Tormise muusika fänne mitte Eestis, vaid väljaspool seda. Neil on internetis asuvat virtuaalkeskust kindlasti lihtsam külastada. “Maailmas on miljoneid koorilauljaid ja sadu miljoneid muusikasõpru. Ideaalis võiks kõigil neil olla Veljo Tormise virtuaalkeskusesse asja,” on Ulvi Rand kindel.
Kogu andmepank asub Eestis ja seda haldab Veljo Tormise kultuuriselts. Virtuaalkeskus avatakse tänavu 7. augustil, kui suurmehe sünnist möödub 90 aastat.
“Kui uksed virtuaalselt avatakse, on teretulnud kõik, ükskõik, kus nad asuvad. Kõiki, keda Tormise muusika ei jäta ükskõikseks, oodatakse läbi astuma ja kaasa rääkima. Tegemist on inimmõõtmelise projektiga,” ütleb Rand.
Keskuse rahastamine
Tormise virtuaalse keskuse rajamiseks kaasatakse lisaks riigipoolsele rahastusele nii ühisrahastusplatvormi Hooandjas, sponsoreid, koorilauluseltse ja muusikasõpru. Platvormi andmete sisestustöödeks kutsutakse appi vabatahtlikke Veljo Tormise Kultuuriseltsi liikmeid ja teisi Tormise muusika sõpru, samuti muusikatudengeid. “Veljo Tormise muusikal on palju aktiivseid toetajaid ning huvi tema loomingu vastu on kasvav ja püsiv. Muusika jääb, teosed elavad edasi, neid lauldakse, esitatakse ning erinevaid versioone ja uut materjali lisandub pidevalt,” ütleb Ulvi Rand.
Keskuse arendamist veab Veljo Tormise kultuuriselts, projektijuhina toimetab Iti Teder. Valmimist on tänaseks toetanud EAÜ, KULKA, Digikultuuriaasta 2020, Kuusalu vald.
