1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Uus seadus loob vee-ettevõtjatele võimaluse kõrgema hinna abil ohjeldada vee liigset tarbimist põuaperioodidel, mil inimesed kasutavad joogivett ka kastmiseks.
Nüüdsest on võimalik määrata joogivee tasusid selliselt, et säästlikele veetarbijatele kehtib joogivee eest tavapärane tasu, ent lisatasumäära võib kehtestada nendele, kes vett keskmisest rohkem tarbivad. Harju Elu uuris, kuidas tulevikus plaanivad toimida omavalitsuste vee-ettevõtted, kas hakatakse kõrgema hinnaga vee liigtarbijaid trahvima.
Mida plaanib suurim veeettevõte?
Eesti suurim vee-ettevõte, Tallinna Vesi teenindab peale Tallinna linna ka Maardu ja Saue elanikke. „Seoses uue ühisveevärgija kanalisatsiooni seaduse jõustumisega peavad kõik vee-ettevõtted hakkama oma hinnapoliitikat korrastama, et tagada efektiivne keskkonnahoid ja vee säästmine. Oleme juba aastaid jälginud reovee kvaliteeti ja sellest tulenevalt rakendanud ka reostustasu. Kuidas täpselt uue seaduse valguses hakata kliente eristama vastavalt nende joogivee tarbimisele, on hetkel veel analüüsimise faasis. Oleme otsimas parimaid praktikaid ka lähiriikidest, et töötada välja konkreetne hinnastamise alus, mida saaksime hakata rakendama lähima kolme aasta perspektiivis, lähtudes seaduses toodud üleminekutähtajast,“ vastati päringule Eesti suurimast vee-ettevõttest.
Viimsi vallas on kõige enam kurtmist veenappuse üle. Seda eriti kuumal suveperioodil, mil osad elanikud kasutavad kraanivett ohtralt ka muru ja koduaia kastmiseks. „Uus ÜVK seadus võimaldab kehtestada eri määrades tasusid, arvestades tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid ning joogiveevaru säästliku kasutamise eesmärki. Viimsi Vesi kaalub uues hinnataotluses ka selle võimaluse kasutamist. Hetkel puudub kogemus, kas ja mil viisil Konkurentsiamet seda ideed toetab,“ vastas Viimsi Vee finantsjuht Pille Arula.
Teised omavalitsused
Suviti kimbutab veepuudus ka Harku valla elanikke. „Vee-ettevõtjal on alates 1. juulist 2023 võimalus säästliku tarbimise motiveerimiseks rakendada kõrgemaid tasumäärasid juhul, kui tarbija poolt kasutatud teenuse maht ületab vastava tarbijarühma keskmist. Kahtlemata on tegemist mõjusa instrumendiga, mis aitaks vältida ressursi pillavat kasutamist ning ühisveevärgi ülekoormust, kuid hetkel ei ole Harku valla vee-ettevõte Strantum OÜ selle kasutamist kaalunud, kinnitas Strantumi veeosakonna juhataja Vaido Valing.
Sama leiti ka teise suure omavalitsuse, Saue vallale kuuluvas vee-ettevõttes Kovek AS. „Kuna muudatus on meile alles uus, siis saan öelda vaid niipalju, et oleme seda võimalust kaalumas. Ka Saue vallas on probleem olnud vee kasutamisega kastmiseks, mis kasvatab veekulu mitmekordseks,“ teatas Kovek AS juhataja Aare Sõer.
Uue seaduse rakendamist kaalutakse ka Kiilis. „Hetkel vee hinda plaanis tõsta ei ole, aga me ei välista seda tulevikus. Põuaperioodil joogivee kasutamine muru kastmiseks ei ole kindlasti mõistlik ega soositav tegevus. Kastmisvee soodushinnaga tarnimise lõpetasime eelmisel aastal. Nüüd jälgime olukorda ja kui liigne kastmine tekitab riski elutähtsa teenuse tagamisel – elanike joogivee varustamisel, siis rakendame seda võimalust,“ teatas vee-ettevõtte, Kiili KVH juhataja Andro Ennok.
