Viimasel ajal on ka Eesti ettevõtted hakanud üha enam väärtustama vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, arvestades igapäevases tegevuses ja juhtimises nii majandus-, sotsiaalse- kui ka looduskeskkonnaga.

Vastutustundlik ettevõtlus ehk levinud mõistega CSR (corporate social responsibility) on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäevategevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse.

Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult kasumi teenimisele, vaid edukuse mõõdupuuks on ka ettevõtte võimekus vastata sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele nõuetele ning ootustele. Oluline on ka jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab.

Tuleb mõelda, millised on ettevõtte mõjud

OECD liikmena on Eestil lausa kohustus ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks. Selleks viib Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA läbi koolitusi ja teavitustegevusi. Teemat arendab juba 2005. aastast Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ (VEF), mille juhatuse liikme Liina Kanteri sõnul on vastutustundlik juhtimine saamas uueks normiks.

„Kõige olulisem muutuste vedaja on püüdlus oma tegevustes paremaks ja jätkusuutlikumaks saada. See on oluline panus üldisesse ettevõtluskeskkonna arengusse. Majandusareng ja -kasv saab üha rohkem olema seotud keskkonnakaitsega ja ühiskondliku vastutusega,” ütles Kanter.

VEFi koduleht scr.ee sedastab, et vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist – sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas, töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas.

Vastutustundliku ettevõtluse olulised märksõnad on läbipaistvus ja ausus.

Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis on sisse kirjutatud ettevõtte DNAsse, määrates ära selle, kuidas suuri strateegilisi või väikesi igapäevaseid otsuseid vastu võetakse ja kuidas igas oma otsuses ning kogu tegevuses arvestatakse laiema mõjuga. Vastutustundliku ettevõtluse olulised märksõnad on läbipaistvus ja ausus. Vastutustundlik ettevõte ei täida pelgalt seadust, vaid teeb rohkem kui nõutud. Seega seadusest tulenevate nõuete täitmine ei tähenda automaatselt vastutustundlikkust.

Mis sellest kasu on?

Vastutustundliku ettevõtluse kasu firmale endale on suurem tootlikkus ja parem kvaliteet: hea tervisega, paremate oskustega, motiveeritud ja omanikutundega töötajad ning väiksem tööjõuvoolavus tagavad kõrgema tööviljakuse ja kvaliteedi.

Teiseks nimetatakse madalamaid otseseid kulusid: ressursside säästlikum kasutamine tagab väiksemad materjalide, energia-, vee- ja kütusekulud. Tugev argument eksportimisel on see, et mitmetel jõukatel välisturgudel hinnatakse hoolivaid ja vastutustundlikke ettevõtteid kõrgemalt kui teisi. Samuti on jätkusuutlikult tegutsev ettevõte investorite silmis atraktiivne.

Ka üha rohkem tarbijaid peab oluliseks toote või teenuse keskkonnasõbralikkust, eetilisust ja tootmise päritolu. Kõik see annab lõpuks konkurentsieelise. Kuid kõigel sellel on ka laiem mõju. Näiteks on erinevate sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel ettevõtted oma ressurssidega sageli operatiivsemad kui avalik sektor ja võimekamad kui vabaühendused üksinda.

Puhta elukeskkonna säilitamise olulisus on enesestmõistetav. Selle tagab väiksem saastami ne, taaskasutamine ja ümbertöötamine. Maapiirkondades tegutsevad vastutustundlikud ettevõtted panustavad kohaliku elu edendamisesse. Vastutustundlikku käitumist väärtustav ettevõtluskultuur toetab ka innovatsiooni ning see omakorda aitab kaasa regiooni konkurentsivõime tõusule. Olulised märksõnad on ka riskigruppide tööhõive edendamine, mis kindlustab regioonis kohalike inimeste tõhusama kaasatuse tööjõuturul, ausam maksude maksmine ja üldine parem ettevõtluskliima.

Tänavused eristujad: DPD, Uuskasutuskeskus, Telia

Jolanda Lipu juhib VEF-i Indeksi töögruppi, mis andis tänavu vastutustundliku ettevõtluse kvaliteedimärgise 49 ettevõttele ja organisatsioonile (vt tabelit), mille tegevus on olnud silmapaistev keskkonna, sotsiaalse ja hea juhtimistava mõõtmes. Näiteks kuldmärgise saanud Lindström OÜ vabastab kodusest tööriiete pesemisest ja loob kasutatud materjalidele uut elu – nii saab vanadest tööriietest niit ja voodilinast toidupoe kott.

Lindströmi Baltikumi asepresidendi Kadrian Jaagundi sõnul on teenuse kontseptsioon terviklikult üles ehitatud nii, et jalajälg oleks minimaalne ja planeet hoitud. „Teiseks juhindume põhjalikust jätkusuutlikkuse strateegiast. Kolmandaks, meie oma inimesed on tõelised jätkusuutlikkuse eestkõnelejad ning nende süda on selle põhimõttega kaasas,“ ütles Jaagund. Jolanda Lipu sõnul anti sel aastal välja rekordiliselt palju kuldmärgiseid, mis tähistab vastutustundliku ettevõtluse eeskuju ja suunanäitajat.

Ta tõi tänavuste auhinnasaajate seast esile eriauhinna pälvinud DPD Eesti, Uuskasutuskeskuse ja Telia Eesti. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) tunnustas DPD Eestit, kes on võtnud keskkonnateadlikuma tegutsemise oma ettevõtte pikaajalisse strateegiasse ja keskendub süsteemselt ja sisuliselt oma põhitegevuse kestlikumaks muutmisele. SEI Tallinn tunnustas DPD selgeid eesmärke ning tegevuskava kliimamõjude leevendamiseks. Auhind oli SEI Tallinna strateegiline koolitus kestliku äri teemadel.

Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik (SEV) andis sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna (1000 eurot) välja juba neljandat aastat järjest ettevõttele, mis on pühendunud mõne ühis- või keskkondliku probleemi lahendamisele. Sel aastal pälvis eripreemia Uuskasutuskeskus. EBS Executive Education hindas ettevõtteid hea valitsemistava vaatepunktist ja tunnustus kuulus Telia Eestile. Eriauhind sisaldab osalemist ESG juhi arenguprogrammis.

Telia Eesti puhul toodi välja, et vastutustundlik äritegevus on süsteemne ja juhitud kõige kõrgemal tasandil ning eesmärgid on seotud juhtkonna isiklike eesmärkidega. Ettevõttes on loodud koordinaatori töökoht, kes nõustab ja edendab ausat, läbipaistvat ja eetilist kultuuri.

Kellel on vastutustundliku ettevõtte kuldmärgis?

Märgis kehtib kaks aastat, siis tuleb ettevõttel uuesti osaleda. Allpool kehtiva kuldmärgise omanike nimekiri.

Keskmised ja suured ettevõtted või organisatsioonid (2023)

• AS ABB
• AS Columbus Eesti
• AS DPD Eesti
• AS Eesti Raudtee
• AS Elering
• AS Ericsson Eesti
• AS Estonian Cell
• AS Glamox
• AS Orkla Eesti
• AS Prysmian Group Baltics
• AS Saku Õlletehas
• AS SEB Pank
• AS Tallinna Sadam
• AS Tallinna Vesi
• AS Telia Eesti
• AS Tietoevry Estonia
• AS Vestman Energia
• OÜ Bonava Eesti
• Keskkonnaamet
• OÜ Incap Electronics Estonia
• OÜ Lindström
• OÜ TS Laevad
• SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
• Saint-Gobain Glass Estonia SE

Keskmised ja suured ettevõtted või organisatsioonid (2022)

• AS Coca-Cola HBC Eesti
• AS Ensto Ensek
• AS LHV Group
• OÜ Manpower
• OÜ Utilitas

Mikro- ja väikeettevõtted või organisatsioonid (2023)

• AS BaltCap
• MTÜ Uuskasutuskeskus
• OÜ Gofore Estonia
• OÜ Lee Restoran
• OÜ Miltton New Nordics
• OÜ Njord Advokaadibüroo
• OÜ Nordic Houses KT
• OÜ SpeakSmart
• OÜ U-Bistroo
• OÜ Välek

Mikro- ja väikeettevõtted või organisatsioonid (2022)

• AS Estko
• MTÜ Lahemaa Ökoturism
• OÜ Artisana

Allikas Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ